missugused on stereotüüpsed ettekujutused naise ja mehe rollist, iseloomust, käitumisest, õigustest Eestis ja mujal maailmas ning kuidas need aja jooksul muutunud on. Too võimalikult palju konkreetseid näiteid. Naine tänapäeva maailmas Räägitakse, et naise roll on tänapäevaks palju muutunud. Kas ikka on? Naine on ikka see, kes hoiab kodu korras, teeb süüa ja toob ilmale ning kasvatab lapsi. Naisi peetakse loometegevuse inspireerijateks, kuid mitte ise loojateks. Naised on küll valimisõiguslikud kodanikud, võivad käia tööl aga ikkagi on naiste jaoks teatavad piirangud mis meestele ei kehti. Barbi Pilvre artiklis ,,Miks naised ei loo suurteoseid?", arutletakse mehe ja naise erinevuste üle loomingulises maailmas. Meestele on alati kehtinud teistsugused reeglid kui naistele. Mehed võivad unarusse jätta kõik teised toimetused ja keskenduda loomingule,
Meeskoorile · Jõel (Jõekaldal) (tekst Otto Roots, 1951) · Laul sepast (tekst Ilmar Sikemäe, 1951) · Merel (tekst Otto Roots, 1951) Kokkuvõtteks Heino Ellerist Heino Elleri muusikat iseloomustades saaks kindlasti öelda, et see on peene tajuga inimese loodusvaatlus läbi muusika, Eller ise aga oli looduslüürik, kelle mõistus ja tunded ideaalilähedases tasakaalus. Nii tema kaunimad kui enimmängitud helitööd on sündinud looduselamuste mõjul, suurimateks inspireerijateks männimets ja meri. Õnneks oli mõlemaid Ellerile küllaga nii Narva-Jõesuus suvitades kui ka kolmeteistkümnel viimasel suvel Laulasmaal. Tartu Reaalkooli päevil oli Heino Elleri muusikaõpetajaks Rudolf Tobias, viiulimängu sai aga harrastada Aleksander Lätte kokku pandud eestlaste sümfooniaorkestris. Aastad 19071920 möödusid Elleril Peterburis. Kõigepealt viiuliõpingud, seejärel õigusteaduskond, siis jälle muusika juurde tagasi. Kui Eller sai 1920. aastal heliloojadiplomi,
annaabi.ee 
