inspiratsioonile. Selleks noormeheks osutus Dorian Grey. Igal loojal on induviduaalsed tunded, mis sunnivad näiteks pintslit kätte haarama. Basil Hallwardi puhul oli see tolle mehe nooruslik sära, huvitav olek ja vastupandamatu ilu. See kõik pani kunstnikku teda pildile kujutama. Doriani kujutamine maailil polnud tema jaoks ajutine, vaid ülim pikaajaline protsess. Poissi sai nõnda palju kordi poseerima pandud, kuni modelli hakkas ühe koha peal seismine juba ära tüütama. Punkti tollele inspiratsiooniallikale pani viimne portree, mis süstis kõigile inimestele suursuguseid tundeid, kes seda nägid. Õnneks või kahjuks ei olnud neid inimesi kuigi palju. Oli kunstnik ise, modell ning kõrvaltvaataja Henry Wotton. Kõigi kolme jaoks tähendas see teos midagi erinevat. Tihtipeale kipuvad kunstnikud oma töid lausa vihkama või mitte avalikustama. Võibolla tuleneb see sellest, et vaimusilmas kujutatakse midagi perfektset ning välja kukub midagi muud.
Loss sai valmis 1885. aastal. Erinevalt Sangaste teravast liigendusest on Alatskivi üleminekud 4 kumeramad. Interjööris pälvib tähelepanu läbi kahe korruse ehitatud hall, mida kasutati esmakordselt Eesti mõisaarhitektuuris. Vähem, kuid siiski kerkis neogootikat ka Põhja-Eestis. Üks esimesi oli siin Alu, mille tollane omanik Otto von Lilienfeld sai ilmselt inspiratsiooni Itaalias maalimist õppides. Otsesem viide inspiratsiooniallikale võiks olla aga Austrias Trieste lähedal paiknev Miramare loss. Silma hakkavad kõrge torn, sakmikrinnatised. Osad aknad on teravkaarsed, osad kitsaste laskepilude taolised. Nagu plajude teiste mõisate puhulgi, aitab hoone silmapaitvusele kaasa maaliline park, kus see ta asub. Neogootikast inspireeritud hoonete puhul hakkab sageli silma asümmeetrilisus. Näiteks Alatskivi mõisa üks telg on kahe- ja teine ühekorruseline, niisamuti on mõlemas tiivas kasutatud tornid eripalgelised
annaabi.ee 
