voodi kõrval seisis. Olin väga üllatunud teda nähes, nüüd oli ta kindlalt mu südame võitnud. Me naeratasime ja vaatasime üksteisele silma. Ta suudles mind õrnalt põsele ja lausus: ,, Ma tundsin sinust täna puudust ja tahtsin sind väga näha, loodan, et sa ei pahanda ?" Olin kohkunud nende sõnade peale, aga sisimas olin väga õnnelik. William küsis mult luba jääda õhtuks mulle seltsi. Ta avastas, et oli leidnud omale uue inspiratsiooniallika, see olin mina. Andsin talle loa jääda. Me hoidsime üksteisel kätest kinni ja mõistsime, et oleme üksteise jaoks loodud.
tegelaskuju ei esine. Rahvalaulu süžeed on kirjutatud teistel teemadel. „Kalevipojal“ on 2 algust: „Soovituseks“ ja „Sissejuhatuseks“. Eepose I lause on „Laena mulle kannelt, Vanemuine“, mis viitab muusa poole pöördumisele, inspiratsiooniallikas on Vanemuine + atribuut. Sarnaselt on alustatud ka eeposes „Odüsseia“, kus samuti pöördutakse jumalanna poole inspiratsiooni saamiseks. Klassitsistlikus eeposes jääb autor tagaplaanile, mõtestab end jõu- või inspiratsiooniallika esindajana. „Sissejuhatuseks“ taotleb minevikku tagasipöördumist, laulud kiidavad kunagist aega ja püüavad seda taaselustada, tagasi tuua. Juba osas „Soovituseks“ tuleb sisse tugev nukrusemotiiv. Taga igatsetakse muinasaega (= kadunud aeg). Klassitsistlikus eeposes on üldiselt jutustaja tagaplaanil, aga romantilises või romantismimõjulises on jutustaja personifitseeritud, avaldades pidevalt subjektiivset arvamust tekstikommentaarina. Tekstis on jutustaja arvamus ja meeleolu
annaabi.ee 
