KÄSUMAJANDUS: o Majanduse põhiküsimused otsustab riik o Eraomand on piiratud või puudub o Tootmisressursid ja turustamisvõimalused on samuti riigi käes o Majandus saab ideoloogilise mõõtme. o Selle aluseks on arvamus, et majandust oskab korraldada kõige paremini üks isik või insitutsioon SOTSIAALNE TURUMAJANDUS: o Vabaturumajandus koos märkimisväärsete sotsiaalsete garantiidega. o Mõeldud inimestele, kes ise ei suuda küllaldaselt hoolitseda oma toimetuleku eest. o See on Saksa variant o Hakati ellu rakendama 1948a. PLAANIMAJANDUS: o Käsumajanduse vorm
seadusega kohustatud hoidma sularahas või deposiitidena keskpangas 48. Automaatne rahapoliitika on teatavate ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevaste tegevustega muuta 49. Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavatelt laenudelt küsitav intressimärr 50. Rahapoliitika on keskpanga tegevus majanduse finatstingimuste mõjutamisel 51. Keskpank- on pankade pank. Tavaliselt on keskpank valitsusest suhteliselt sõltumatu insitutsioon, mille põhiliseks eesmärgiks on rahapakkumise ja finantssüsteemi juhtimine 52. Heidutatud töötajad on sellised inimesed, kes on loobunud aktiivsetest tööotsingutest, sest nad arvavad, et vabu töökohti ei ole. 53. Hooajaline töötus on töötus, mis tekib tööjõu nõudluse ja pakkumise muutustest kalendriaasta jooksul 54. Inflatsioon on üldine hinnataseme tõus 55. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldiste hinnataseme protsentuaalne muutus
1674 a Karl XI sunnitud taas sõtta minema, sõda kestab kuni 1679 aastani. Riigikassa veelgi hullemas olukorras. a riik väga raskes olukorras. Kuningal rida häid nõuandijaid, tuleb tagasi tulla reduktsiooni juurde, 1680 tuleb kokku riigipäev. Kogu rootsi riigi juhtimist ükskõik mis valdkonnas võtab kuningas enda kätte. Bürokraatia kohutavalt aeglane, kõiki seadusi ja asju saab vastu võtta ainult kuninga heakskiiduga. Kõik võetakse tagasi, ametisse panankse eraldi bürokraatlik insitutsioon, 1687 a tuleb eraldi reduktsiooni ametkond. Palju pingeid ja arusamaatusi ning tülisid. Eeldas kõikvõimalikke otsuseid. 1700 aastaks rootsi riigimaahaldus kasvanud 2/3 juurde. Tänu targale juhtimisele eestimaa rüütelkond saab aru , et lihtsam on natuke ära anda kui kaot kõik. Probleem Liivimaal, kus olukord teine. Eestimaal palju vanu maakondasid. Eestimaal paljud maavaldusi dokumentidega, kus on näidata, et ei ole kunagi Rootsi riigi koosseisus olnud