Põhjused: * neeruhaigused: - kuseteede obstruktsioon; - neerutuubulite düsfunktsioon; - neeruhaiguse lõppstaadium; * tursed; * neeru verevoolu vähenemine; - sokk, hüpotensioon; - dehüdratatsioon. Polüuuria: >3 liitri ööpäevas Põhjused: * rohke vee tarbimine; * alkohol; * neeruhaigus; * diabetes insipidus; * ravimid (nt diureetiline ravi, liitium); * diabetes mellitus. Nüktuuria: öösiti eritub uriini üle 500 ml. 4. Läbipaistvus: normaalselt selge või kergelt hägune. * Kergelt hägune: - soolad: amorfsed uraadid, fosfaadid. * Hägune: - leukotsüüdid (leukotsütuuria), mäda (püuuria); - kristallid; - erütrotsüüdid (hematuuria).
muutes need veele läbilaskvamaks. Tagasi imendub rohkem vett ja lõpliku uriini kogus väheneb. Kui aga osmootne rõhk organismis langeb (näiteks rohke vee joomisel), siis ADH süntees alaneb, vee tagasiimendumine kogumistorukestes samuti, lõpliku uriini kogus aga suureneb. Kui hüpotalamus mingil põhjusel ei produtseeri piisavalt ADH-d, tekib haigus nimetusega mage diabeet, ladina keeles diabetes insipidus. Sellisel juhul võib ööpäevane uriini kogus ulatuda kuni 20 liitrini. Organismi ellujäämiseks on siis hädavajalik ADH kunstlik manustamine. Lõpliku uriini koostis ja omadused Uriin on õlgkollase värvusega, mis on tingitud temas sisalduvatest sapipigmentide metaboliitidest. Mõningad toiduained (punapeet) võivad uriini värvust muuta. Uriini pH on 57, seega nõrgalt happeline. Uriini tihedus on 10031030, tavaliselt analüüsiks võetaval hommikusel uriinil 10151030.
Krooniline ADH stimuleerimine – üleüldiselt suureneb akvaporiinide hulk kogumisjuhas – krooniliselt madal ADH – akvaporiine vähem. ADH stim. uurea transportereid ja võimendab uurea resorptsiooni IMCDst – nii saab uurea osaleda säsi toonilisuse tekkes. Basolateraalses plasmamembraanis on alati akvaporiinid – vahet pole, kas on ADH või mitte. Lubab vee liikumist raku seest hüpertoonilisse interstistiaalsesse ruumi. Nefrenogeenne diabetes insipidus – neerud ei vasta ADH-le – pärilikud või omandatud puudulikkused (apikaalse plasmamembr. akvaporiinid). Sageli on ka teised akvaporiinid vähenenud. Diureetikumid suurendavad vee eritumist neerude kaudu. Diureetikute sekretsioon võimendab ravimite kandumist sinna, kus nad peaksid minema (furosemide – thick ascending limb of Henle’s loop ja thiazide – distal convoluted tubule). Furosemide inhibeerib naatriumi tagasiimendumist – rohkem vett ja naatriumi kaotatakse
annaabi.ee 
