pXO1 kodeeritud toksiin on kompleks 3-st plasmiidis kodeeritud valgust (LF (lethal factor) ja EF (edema (turse) factor). Kõrge LF tase hävitab leukotsüüdid ja bakter pääseb organismi. EF tõstab cAMP taset. Koos EF on peremees nakkusele tundlikum cAMP taseme tõus suurendab vedeliku akumulatsiooni rakkudesse. Teine plasmiidis kodeeritud valk PA (protective antigen) laseb toksilised valgud rakkudesse. PA moodustab multimeerse rõnga mis inserteerub peremehe rakumembraani. PA üksikuna pole toksiline ning inaktiveertuna pole ka toksilised valgud enam ohtlikud. Kapsli teke sõltub pXO2 plasmiidist. Kapsli teke on infektsioonis väga oluline, kuna muudab patogeeni fagotsütoosi suhtes resistentseks. 19. Muhkkatk ja plasmiidid 20. Transponeeruvad elemendid IS elemendid- 1-2 kb, kodeeritakse vaid transpositsiooniks vajalikke valke. Otstes pöördkordus järjestused (IR- inverted repeats- 16...40 bp)
Põhjustavad mutatsioone DNA replikatsiooni täpsuse alandamisega. Selle põhjuseks tsütosiini hüdrolüüs hüdraatsesse vormi, mis viib aluspaaride valele paardumisele. Reparatsioonimehhanismid ei saa kõrvaldada nt. tümiini dimeere Vt. veel 143. 142. Transposoon-indutseeritud mutatsioonid. Transposoonid - "hüppavad" geenid, lähevad genoomi ühest kohast teise. Transposoon (mobiilne DNA element), mis kannab mingit geneetilist markerit, näiteks resistentsust antibiootikumile, inserteerub kromosoomi erinevatesse kohtadesse ning põhjustab insertsioonikohas asuvate geenide inaktivatsiooni. Selle tulemusena ilmnevad muutused bakteri fenotüübis. Inaktiveeritud geen(id) isoleeritakse transposoonis sisalduva geneetilise markeri avaldumise alusel. Lihtsad tandeemsed kordused, 1-6 nukleotiidi pikad üle kogu genoomi / trinukleotiidsed kordused / rea inimese pärilike haiguste ettearvamisvõimalus. 143. Fotoreaktivatsioon ja SOS vastus.
genoomist. • Transponeerivad elemendid on DNA järjestused, mis suudavad ühe raku piires genoomis ümber paigutuda ehk transponeeruda. Jagunevad retrotransposoonideks ja DNA transposoonideks. DNA transposoonid moodustavad u 3% inimese genoomist. Töötavad cut and paste mehhanismil, ehk ühest piirkonnast lõigatakse välja ja liiguvad teise piirkonda. Retrotransposoonid töötavad copy and paste mehanismil, kus pöördtranskribeeritakse RNA ja selle cDNA koopia inserteerub uude saiti genoomis. Esmalt transkribeeritakse DNAlt RNA, saadud vahevormi kasutatakse koopiaaru suurendamiseks. Seejärel moodustatakse pöördtranskriptaasiga RNAst tagasi DNA ning see siseneb uude positsiooni genoomis. Retrotransposoone on kahe tüüpi: pikkade otsmiste kordusjärjestustega (LTR) ja LTR puuduvad. LTR puudulikud jaotatakse LINEdeks ehk pikkadeks genoomi sisenenud elementideks ja SINEdeks ehk lühikesteks genoomi sisenenud elementideks
Lihtsaimad transponeeeruvad elemendid bakterite kromosoomides ja plasmiidides. Kodeerivad mobiliseerimise ja inserteerumise eest vastutavaid geene. Kõik IS elemendid on inverteeritud terminaalsete kordustega(ITRs). Lõhub kodeeriva järjestuse või regulatoorseid järjestusi. Muudab kõrvalolevate geenide ekspressiooni. Põhjustab kõrvalasuva DNA deletsiooni ja inversioone. Toimub uus ristsiire. Originaalkoopia jääb paigale, uus inserteerub juhuslikult. IS elemendid kasutavad ära peremeesraku replikatsiooniensüüme replikatsiooni. Transponeerumine nõuab transposaasi, mille kodeerib IS element ise. Transposeerumine initseeritakse kui transposaas tunneb ära ITR-i. Moodustuvad spets. ahela otsad (staggering ends), toimub insertsioon ja DNA polümeraas ja ligaas täidab vahekoha. 2. Transposoonid (Tn). Sarnased IS elementidega, märksa kompleksemad ja sisaldavad rohkem geene
viisil: nad muudavad DNA heeliksi struktuuri, vähendades selle läbi DNA replikatsiooni täpsust ning nende 84 teke stimuleerib mutageenset DNA sünteesi. DNA-le on kõige tugevama mutageense toimega 254 nm UV- kiirgus. 85 Transponeeruvate elementide poolt indutseeritud mutatsioonid Transponeeruvad elemendid võivad liikuda genoomis ringi. Kui transponeeruv element inserteerub (siseneb) funktsionaalse geeni sisse, inaktiveerib ta selle geeni. Paljud klassikalistest mutatsioonidest, mida on kirjeldatud näiteks äädikakärbse puhul, on põhjustatud transponeeruvate elementide poolt. Näiteks äädikakärbse mutatsioon white, mis põhjustab valgesilmsust ning kortsus pinnaga (wrinkled) herneterad, tunnus, mida Mendel kasutas alleelide pärandumisseaduspärasuste uurimisel, on tekkinud
pürimidiinide (tümiin ja tsütosiin) hüdraadid ja dimeerid. Tümiini dimeerid põhjustavad mutatsioone kahel viisil: nad muudavad DNA heeliksi struktuuri, vähendades selle läbi DNA replikatsiooni täpsust ning nende teke stimuleerib mutageenset DNA sünteesi. DNA-le on kõige tugevama mutageense toimega 254 nm UV- kiirgus. Transponeeruvate elementide poolt indutseeritud mutatsioonid Transponeeruvad elemendid võivad liikuda genoomis ringi. Kui transponeeruv element inserteerub (siseneb) funktsionaalse geeni sisse, inaktiveerib ta selle geeni. Paljud klassikalistest mutatsioonidest, mida on kirjeldatud näiteks äädikakärbse puhul, on põhjustatud transponeeruvate elementide poolt. Näiteks äädikakärbse mutatsioon white, mis põhjustab valgesilmsust ning kortsus pinnaga (wrinkled) herneterad, tunnus, mida Mendel kasutas alleelide pärandumisseaduspärasuste uurimisel, on tekkinud
annaabi.ee 
