puhul kasutama eelkõige käitumist soodustavat, positiivset toetust, millel on soodsad tagajärjed. See näitaks insenerile, et julgedes võtta vastutust ja õigeid otsuseid tehes on tema käitumise tagajärg positiivne ning see julgustab teda ka edaspidi nii toimima. Praegu arvab Jacob, et küsides oma tööle pidevat heakskiitu, on kõik korras ja ta ei saa eksida. Ei tasuks kasutada negatiivset toetust ega karistamist kuna need põhjustaksid inseneris hirmu valede otsuste langetamise ees ja selle tagajärjel kardaks ta veel rohkem ise mõelda, peljates ülemuse pahameelt samuti nagu ta noorena kartis oma rangete vanemate reeglite vastu eksimist. Kustutamine annaks samuti halva tulemuse kuna nähes, et ülemuse sõbralik olek lakkab, hirmutaks see Jacobit veelgi, mitte ei julgustaks teda olema avatum ja riskialtim. Iseseisvus annab vastutuse tulemuste eest ja tagasiside kaudu saab töötaja teada, kui efektiivselt ta töötab
on madala eneseusaldusega inimesega, kelle ootused oma töö osas on madalad, kuid kes muidu on andekas ja seega teeb oma tööd nii ehk naa hästi, siis parim lahendus võikski talle ikka olla rühmas või paaris töötamine. Enese usaldamine on sisemine protsess ja seda ei pruugi väliste vahenditega lahendada, kuid seda saab leevendada, pakkudes insenerile turvalist ja meeldivat töökeskkonda ning sobivaid töömeetodeid. Sealt edasi saab loota, et ehk mingil hetkel toimub selles andekas inseneris ka soovitud muutus. Kui vaadelda antud teoorias välja toodud teisi tegureid, ehk siis valentsi ja hüvituse tõenäosust, siis ilmselt valents ehk tasu saamise soov on ikkagi kõrge, kuna muidu ehk meie insener ei hoolikski töö tulemusest ja ei tüütaks kolleege ja ülemusi rutiinsete küsimustega. Ning usun et hea töö tulemusena on ka hüvituse saamise tõenäosus kõrge, kasvõi juba palga näol. Seega antud teooria puhul ongi kõige
annaabi.ee 
