Keemilised omadused sõltuvad elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Struktuur muutub, kui aine muudab oma olekut. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. 3. Liht- ja liitaine, puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Vastavad näited insenerimaterjalide valdkonnast. Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest (hapnik, osoon, raud, vesinik). Ei saa lõhkuda. Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Liitaine koosneb kahe või enama elemendi omavahel seotud aatomitest (H 2O, H2SO4, CO2, NaCl). Tal on koostiselementidega võrreldes teistsugused füüsikalised ning keemilised omadused. Puhas aine on kindla koostisega aine,
nanomeetreid omab elektrilisi ja optilisi omadusi, mis ei ole mingil määral tuletatavad üksikute kihtide omaduste summana. 1 Sünergism on efekt, kus erinevate iseseisvate elementide koperatiivse tegevuse tulemusena saadav summaarne efekt on suurem kui üksikute elementide iseseisvate efektide summa. 12 2. KEEMILINE SIDE. 2.1. Sissejuhatus Eelnevalt tõime ära põhimiste insenerimaterjalide klassifikatsiooni, kuid me ei määratlenud vastavalt millistele parameetritele see klassifikatsioon on loodud. Järgnevalt püüame näidata, et sellise klassifikatsiooni aluseks võib olla aatomite vahelise sideme loomus materjalis. Aatomside võib olla kahes astmes: esmane side (nimetatakse ka keemiliseks või tugevaks sidemeks), mis on seotud elektronide üleandmise või jagamisega sidet moodustatavate aatomite vahel ja on suhteliselt tugev side. Esmaste sidemete hulka
annaabi.ee 
