Ehitusgeoloogia: - geoloogia iseseisev teadusharu, mis hindab mõjusi keskkonnale ning prognoosib mõjutustele kaasnevate geotehniliste protsesside ja nähtuste kulgu ning ohtlikkust. Geotehnika: - inseneriteaduste haru, mis tegeleb maaressursside (maavarade (sealhulgas põhjavee) ja ehitustoe) kasutamise tehnikaga ja tehnoloogiaga ning allmaaehitamisega. Ehitusgeoloogia praktiline tähtsus: - ilma pinnaste iseloomu tundmata ei ole võimalik rajada ühtegi inseneriehitust (ehitusgeoloogia). Ehitusgeoloogia ülesanded: - uurib ehituse alla jäävate kivimite koostist, omadusi, lasumist ja levikut; - uurib ehituse püstitamisel ja ekspluateerimisel ehitist mõjutada võivaid geoloogilisi protsesse ja nähtusi; - uurib ehitusgeoloogiliste tingimuste regionaalset muutumist. Mis on tektoonika, kas see esineb ka Eestis? Kus esineb ja miks? Mis võib paikneda
arengust maakeral. Geoloogia peamine ülesanne on selgitada Maa elemiste kihtide, nn. Maakoore ehitust ja selle arengulugu, õppida tundma seal esinevaid kivimeid nende ainelise koostise järgi, välja selgitada maakoort moodustavate kivimikehade vastastikused suhted. 2. Missugust praktilist tähtsust omab geoloogia ? - võimaldab üldistuste alusel plaanipäraselt otsida maavarasid - ilma pinnaste iseloomu tundmata ei ole võimalik rajada ühtegi inseneriehitust - põhjavete geoloogiline uurimine võimaldab lahendada elanike veevarustusprobleeme, keskkonnakaitselisi küsimusi. 3. Milliseid põhisfääre eristatakse Maa siseehituses ? Eristatakse 3 põhilist geosfääri: 1. maakoor (Maa 15 70 km paksune tahke välimine osa ) 2. vahevöö ( ulatub 2900 km sügavuseni ) 3. tuum 4. Missuguseid kivimikompleksse võib vertikaallõikes maakoores esile tõsta ?
Riiki juhtis sellel ajal senat ning edukate sõjade tagajärjel muutus Rooma Vahemere piirkonna suurriigiks. 8 Keisririigi aeg 30 eKr 476 pKr. Vabariiklik valitsusvorm ei suutnud orjapidajate klassi huve kaitsta ja mindi üle diktaatorlikule võimule. Algas Rooma Keisririigi ajajärk, mil Rooma vallutused levisid üle Euroopa. Samuti alles siis hakati suuremat rõhku panema ehitamisele. Roomlaste ehituskunsti saab iseloomustada kui inseneriehitust. Roomlaste jaoks pole tempel enam nii tähtis, eelistati ehitada midagi kasulikku. Näiteks kulutati aega ja vahendeid teede ja viaduktide ehitamisele. Pumpsasid veesüsteemiks polnud, ja kõik oli loomulik langus. Aastal 375 jaguneb Rooma riik kaheks, Ida ja Lääneks. Uueks pealinnaks saab Bütsants, praegune Istanbul, aastal 375.Lääne Rooma lõpuks saab barbarite tulek 476 . Rooma maailmavaate aluseks on sõda, näiteks Romuluse isa oli sõjajumal Marss. Roomlased
annaabi.ee 
