hoolt kandis. Cauchy isa kirjutas ise õpikud, mõned neist värssides. Suur osa õppetundidest kulus aga religioonile, milles ka ema innukalt abi osutas. Kolmeteistkümne aastaselt avanes noorel Cauchyl astuda Pantheoni Keskkooli, kus ta varsti võitis kõik auhinnad, mis olid välja kuulutatud kreeka ja ladina keele alal ning teistes humanitaarainetes. Pärast seda kooli õppis poiss hea õpetaja juhtimisel intensiivselt edasi matemaatikat. 1807. aastal siirdus Cauchy Riiklikku Inseneridekooli, kus juba mõne aja pärast anti talle lahendada spetsiaalseid ülesandeid. Töökohad Juba peale Riiklikku Inseneridekooli lõpetamist (1810.a. märtsis) usaldati talle eriti tähtis töö, nimelt saadeti ta Cherbourg'i kindluseid ehitama. Alates 1815. a. Oli ta Polütehnilises Koolis lektor. 1816. a. osales Teaduste Akadeemia valimistel, kuhu ta ka tööle sai. Pärast Pariisist lahkumist sai Cauchyst füüsika-matemaatikaprofessori Torinos. 1833. a
matemaatikat ja astus 1805.a. kuueteistkümneaastaselt paremusjärjestuses teisena Polütehnilisse Kooli. Seal polnud tema elamused mitte just alati meeldivad, sest jumalavallatud kisakõrid pilkasid teda halastamatult, kui ta oma religioossete seisukohtadega liiga avalikult välja tuli. Cauchy ise jäi aga rahulikuks ja püüdis koguni mõnda pilkajatest usule võita. Polütehnilisest Koolist siirdus Cauchy 1807.a. Riiklikku Inseneridekooli (Ecole des Ponts et Chaussees) ja juba varsti anti talle lahendada spetsiaalseid ülesandeid. Kooli lõpetamisel märtsis 1810 usaldati talle eriti tähtis töö. Nii andekal ja töökal noormehel polnud karta bürokraatlikke takistusi oma tõusuteel. Mida Napoleoni kohta ka ei räägita, noori talente soosis ta igal võimalikul juhul. Kui Cauchy märtsis 1810 Pariisist Cherbourg'i siirdus, oli Waterloo lahing kauge tulevik ja Napoleon lootis ikka veel Inglismaad invasiooniga põlvili suruda
annaabi.ee 
