Lerrdstar1 toirrrLrb kui käivittrskäsk oļekus oN või kui toitepinge ltilitatakse sisse ajal, mil lelrdstardiga autotrraatkäivituse funktsioorr on aktiivļ1e. Pärast mootori ,äljalülitanrist jääb terrra rrrähisteļe u. ļ...3 s jooksul jääkpinge. Seile a.!a iooksul ļendstarti ei või rakendacla ning trruutrduris sätitakse Vastavaļt inootori jääkpinge kestusele lendstardi ooteaeg (paratneeter 828-2). Suuretrrate rnootcrite puhul orr jääkpinge kesttrs ja lerrdstardi ooteaeg suuremad. t t- Į E VäĮjundsagedus F n',u, iB2B-2 Mootoili Vätjundsageduse 'i Aeg i 'puu
. . 1,0 mm. takti alusplaadi nihutamisega. Magneetosüütel aga on pilu minimaalne, s, o. 0,4 . . . 0,5 Uuematel mopeedimudelitel («Riga-12», «Verhoviina-4» mm. Pilu muudetakse külgelektroodi painutamisega. jt.) on süütepool viidud hoorattast välja (jahutustingimuste Isolaatori alumise osa ja elektroodide temperatuur peab parendamiseks) ja tema primaarmähist toidetakse ta endi- inootori töötamisel olema 500 . . . 600 °C, et põleksid ara sele südamikule mähitud poolist saadava vahelduvvooluga. neile sattuvad tahina- ning õliosakesed. Seda temperatuuri Siin on tegemist juba generaatorsüütega (vt. eespool). nimetatakse süüteküünla e n d a puh astus te m p e r a- Süütesüsteemi osade ehitus. Süüte küünal moodus - t uu r i k s. Kõrgem temperatuur põhjustab hõõgsüüdet, tab sädevahe põlemiskambris
annaabi.ee 
