ühest või mitmest organismide kogumist. Meetod eeldab suspensioonilahuse olemasolu ja seeria kümnekordsete lahjenduste tegemist ning lahjenduste kandmist agarplaatidele. Pärast inkubatsiooni otsitavate mikroorganismide jaoks ettenähtud 37 temperatuuridel loendatakse iseloomulike tunnustega kolooniad. Tõelise (proovis tegelikult esindatud) CFU numbri saab tuletada loendatud kolooniate arvust, arvestades inokulaadi mahtu ning lahjendusastet. Seda meetodit kasutatakse tavaliselt mikroobigruppide loendamiseks, mida harilikult leitakse >100 g1 või cm2 kohta. Et enamik patogeene esineb sellest madalamal tasemel, siis kasutatakse MPN-meetodit suhteliselt harva. Erandiks on Staphylococcus aureus'e arvukuse määramine, seda eriti töödeldud (kuumutatud või fermenteeritud) lihatoodetest. Mõningatel juhtudel, kus patogeene esineb tõenäoliselt palju, võib paralleelselt
veriagaril, lateksaglutinatsioonireaktsioon. Enterokokke aitab eristada teistest bakteritest võime kasvada sappi sisaldavatel söötmetel. Lisaks hüdrolüüsivad nad eskuliini, tekitades eskuletiini, mis rauasooladega annab musta värvi. Viimane reaktsioon võib ilmneda rohke inokulaadi olemasolul 15-20 minuti jooksul, tavaliselt võtab küll aega 3-4 tundi. ANTIBIOOTIKUMTUNDLIKKUSE MÄÄRAMINE. Üldreeglina farüngiidi puhul ei määrata S. pyogenes’e resistentsust. Viimasel ajal tsirkuleerivad maailmas siiski makroliidresistentsed A grupi streptokokid. Pneumokokkide puhul on probleemiks penitsilliinresistentsuse tõus – PRSP. Viimase diagnoosimiseks ei piisa disk-difusiooni testist, vaid määrata tuleb MIK näiteks E- testiga
annaabi.ee 
