Püüavad teiste inimeste jutule vahele rääkida Seesmine ärevus ja kahtlemine Tööl tundlikud ja tahtlikud väliste sündmuste suhtes Vahel ettearvamatud Töötavad kiiresti ja palju, tehes palju vigu Ei tee välja väikestest haigustest Kiire ja töökas Pidev võistlemine teistega, kiitused, innustused ja preemiad o B-tüüp Puuduvad A-tüübi isiksuse jooned Rohkem selline, kes puhkab
Rahul polnud Verdi ka oma "Macbethiga". Aastakümnete kestel talletatud kogemused, arutlused ja veendumused vormisid järelduse, et uue itaalia ooperi loomisel ainuüksi vanadest tavadest ei piisa. Teistest rahvustest heliloojate, seal hulgas muidugi ka Wagneri saavutuste omaksvõtmine oli vältimatu ning keeruka ülesande lahendamisel möödapääsmatu. "Othello" stsenaarium äratas Verdis suurt huvi, kuid ise ta niipea tööle ei asunud. Alles sõprade manitsused ja innustused ning libreto esimese variandi valmimine 1880. a. sügiseks murdsid vastupanu. Siitpeale olid Verdi ja "Othello" tihedalt seotud. Esialgu mitte pidevalt, sest vahepeal tuli "Simon Boccanegra" ja "Don Carlose" uued redaktsioonid valmis kirjutada. Esimene neist, A. Boito poolt ümbertöötatud libretoga Goper, esietendus 1881. a. ja teine 1884. a. "La Scalas". Nii kuluski Verdil ligi kuus aastat, enne kui "Othello" teatrisaali pääses. Põhjusi oli selleks õige mitmeid.