raha, jõukust ja eurosid. Igal juhul aitab suhtlemise hookuspookus hästi planeeritult oma vajalikke eesmärke saavutada“ (Reinsalu, 2013). Vabal ajal suhtlen ma aktiivselt nii kodus perega kui ka sõpradega väljaspool kodu. Lähedastega on suhtlemine kergem ja vahetum. Ka siin püüan olla aktiivne kuulaja ja annan kuuldule sõnadega tagasisidet, veendumaks, et olen räägitust õigesti aru saanud, kinnitamaks kõnelejale, et olen teda kuulanud ja innustamaks teda veelgi rohkem ennast avama. Samuti kasutan kuulates positiivset kehakeelt, noogutan ja hoian käed avatud ning keha veidi ettepoole kaldu. Hea suhtlejana püüan rääkijat mitte katkestada ja jutu lõppedes küsin sõbraliku tooniga lisaküsimusi, sellega näitan siirast huvi kõneleja kui isiksuse vastu. Loomulikult esineb ka lähedastega aeg-ajalt probleemsemaid olukordi, kus üks osapooltest on väsinud ja ei suuda suhtlusele täielikult keskenduda
Hea suhtlemise võti asub hoopis aktiivses kuulamises. Iga inimese jaoks on kõige tähtsamaks inimeseks tema ise ja kui sa tema vastu siirast huvi tunned, oled võitnud rohkem kui andnud. Hea vestleja tunnuseks on oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Aktiivne kuulaja annab kuuldust oma sõnadega tagasisidet. Ta teeb seda kolmel põhjusel: · veendumaks, et ta on kõigest õigesti aru saanud; · kinnitamaks kõnelejale, et teda on kuulatud; · innustamaks kõnelejat ennast veelgi rohkem avama. 2. KUULAMINE SEE ON MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT KUULMINE Kui te olete vähegi tavaline inimene, kulub teil kuulamisele enam virgeolekuaega kui ühelegi teisele tegevusele. Erinevate elualade esindajaid hõlmav uurimus näitas, et inimesed kulutasid suhtlemisele 70% oma ärkvelolekuajast. Sellest võttis 9% kirjutamine, 16% lugemine, 30% rääkimine ja 45% kuulamine. Ka teised uurimused rõhutavad suurt ajahulka, mille eri
annaabi.ee 
