Swift 18saj filosoofiline proosa algab iiri-inglise kirjaniku Jonathan Swifti (1667-1745) särava satiirilise loominguga. Ta sündis vaesunud vaimuliku peres inglismaa krooni alla kukkunud Iirimaal Dublinis. Teenis sealse tähtsa riigimehe ja diplomaadi sir William Temple’i juures, kes äratas swiftis kirjandus huvi. 1692,aastal lõpetas Swift Oxfordi ülikooli usuteaduskonna. 1695 määrati ta vaimulikuks ühes väikeses koguduses. Ta sai kuulsaks iiri rahva vabadussaadete innustajana ja Briti ülemvõimu karmi kriitikuna. „Kalevikaupmehe kirjad” „Tagasihoidlik ettepanek” „Raamatute lahing” „Tünni lugu” neis viimastes näitas Swift oma satiiriku annet, need olid kirjutatud allegoorilises vormis. Tema peateos on aga „Gullieveri reisid”- filosoofilise satiiri silmapaistvaimaid näiteid maaimakirjanduses.Hiiglane Gulliver on värvikas kuju tibatillukeste lilliputtide keskel. Montesquie
Uus pargimaastik pidi väljendama tarbija vajadusi rohkem kui abstraktseid iluideaale. Pargikujundus oli seega enamasti inimese, st kasutajakeskne. See on ka igati loomulik areng, kui vaadata samaaegseid arhitektuurisuundi - propageeriti moodsat elulaadi ja funktsionaalset arhitektuuri - Walter Gropius, Le Corbusier, Mies van der Rohe, Adolf Loos on tuntumad nimed sellest ajastust (vt modernismi osa). Ideede kiireima leviku innustajana Saksamaal võiks pidada Koostanud: 158 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ka Bauhausi, arhitektuuri ja disainikooli, 1919-1933, mis küll ei tegelenud parkidega, ent kandis endas uudseid ideid ning küllap inspireeris ka teisi valdkondi uuendustele.