osad sobivadki. Selles teoses sai ta võrratult hakkama ja kasutas kõik oma hetked laval täielikult ära. Rauno Elp mängides Argantet oli solistina väga tugev, kuid tundus toores olevat olnud terve tiimi vaheline keemia. Damaskuse kuninganna Armida ehk Kristel Pärna tundus nautivat kõike mis seal toimus ja olevat olnud hingega asja juures, proovides kõik võimalikel hetkedel maksimumi anda ennast ja teistest paremini esineda. Suurest innukusest tekkis kahjuks nii mõnigi häiriv tämbri erinevus. Kontsert toimus 15. Jaanuaril 2017. Kontserti sisu on nagu aegunud armulugu. Oleme kuulnud kõik sarnaseid lugusid armastuse taga ajamisest ja paratamatult kipuvad need kattuma lõpuks. Kahjuks või õnneks tänapäeval enam selliseid armulugusi ei esine. Kuid kontserdi enda aktuaalsus on suur ja populaarne teos. Rahvusooper Estonias on teos olnud esitamises juba 18ndast septembrist 2014. Teos pole väga palju auhindu pälvinud
ajakirjanduses. Ajakirjanikud keelduvad võtmast omale vastutust oma kirjutatud lugudest ja võtavad sageli isegi õigusorganite tööülesandeidd enda peale ning loovad siis oma ,,uurimistest" artikleid. Taoline ,,uuriv" ajakirjandus on küll maailmas üsna laialt levinud, aga peab olema ka kvaliteetne. Jaotatakse ju igal aastal USAs parimatele artiklitele Pulitzeri auhindu, kus üks kategooria on ka ,,uuriv ajakirjandus". Ajakirjandus peaks hoiduma liigsest innukusest ,,väänatud" ja kontrollimata faktide esitamisel. Just meedia suure mõjujõu tõttu on see väga oluline. Ajakirjanduseetika koodeksi teise punkti järgi peab ajakirjandus olema sõltumatu. Meediaväljaannete valmistatud artiklid ei tohi olla kallutatud ega ühtegi uudises käsitletavat vastaspoolt eelistavad. Uudis peab olema erapooletu. Seda punkti rikutakse aga Eesti ajakirjanduses üsna tihti, mis on minu arvates viimasel ajal ka Eesti meedia üks suuremaid
,,Avatud ühiskond ja selle vaenlased I" Karl Popper Tsitaadid raamatust: - ,,Kõige kõrgem põhimõte on, et mitte keegi, ei mees ega naine, ei tohi olla ilma juhita. Ka ei tohiks kellegi mõtted omandada harjumust lasta tal teha ükskõik mida tema enese algatusel; ei innukusest ega isegi mängurõõmust. Vaid sõjas ja keset rahuaega peab ta suunama pilgu juhile ja järgnema talle ustavalt. Ja isegi väikseimas asjus peaks ta alluma juhtimisele. Näiteks peaks ta üles tõusma või liikuma või pesema või rooga võtma... ainult siis, kui tal on kästud seda teha. Ühesõnaga, ta peaks õpetama oma hinge pikaajalise hajrutamisega mitte kunagi unistama iseseisvast tegutsemisest ja selleks täiesti võimetuks muutuma."