oli Normandia hertsog alates 1035, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis troonil (William I nime all). Constantinus Suur Rooma keiser, tunnistas ristiusu riigis lubatuks oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Püha Patrick piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd .Rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre. Püha Bonifatius Roomast lähtuva misjonitöö innukaim läbiviija, saklaste ristija. Ambrosius(340-397), Hieronymos(345-420),Augustinus(354-430) kirikuisad kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid. Gregorius I Suur I paavst, kes võttis kasutusele tiitli Jumala teenrite teener. ( 590.-604) 1. Keskaeg mõiste võttis kasutusele 1469.a Giovanni andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja Itaalia humanistid soovisid selle terminiga vastandada ,,vaepealseid" keskaja inimesi 15
Kogu varakeskaja vältel oli kirik samuti ainus arvestatav kultuurikanda ning vaimulikud tihti ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Esialgu olid Kristluse põhileviku pinnaks linnad. 5.saj levis see edasi ka maale. Olulist osa Kristluse levikus mängisid misjonärid, kuid enamus tugines siiski vallutustele. Ainsana võeti kristlus rahulikult vastu Iirimaal, eelkõige tänu piiskop Patrickule, kes rajas kloostreid ja koolitas misjonäre. Misjonitöö innukaim läbiviija oli sakslaste ristija Püha Bonifatius(680-754). Euroopa ristiusustamine kestis üle 1000 aasta. Viimasena ristiti leedulased 1386. Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine Katoliku kiriku hierarhia lähtub piiskoppidest, kes esialgu olid koguduse ülevaatajad. 1. Rooma piiskopiks peetakse apostel Peetrust. Tema jutustustoolist kateedrist tuleb ka hilisem piiskopi kiriku nimetus katedraal.
annaabi.ee 
