võimendades sellega ettevõtluse pealekasvu nii tõmbekeskustes kui väljaspool. Maaelu arengukava ja turismi arengukava keskenduvad ettevõtluse arendamisele kindlates majandussektorites, keskendudes oma tegevusalade spetsiifiliste kitsaskohtade lahendamisele. [2] Kui kõrgeltkvalifitseeritud tööjõu ja ettevõtluse arenguks vajaliku teaduspotentsiaali arendamise ülesanne lasub Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitaval teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegial, siis inimressursi üldisel arendamisel on võtmetähtsusega elukestva õppe strateegia. [3] Elukestva õppe strateegia seab enda eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv. Seetõttu seab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ettevõtluse arendamise kontekstis haridussüsteemile järgmised ootused: reaalainete õppe ajakohastamine põhikoolides ja gümnaasiumites
selle saavutamise põhimehhanismid langevad suurel määral kokku ,,Ettevõtluse kasvustrateegias" planeerituga) (Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-20120)). Kõrgeltkvalifitseeritud tööjõu ja ettevõtluse arenguks vajaliku teaduspotentsiaali arendamise ülesanne lasub Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitaval teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegial, siis inimressursi üldisel arendamisel on võtmetähtsusega elukestva õppe strateegia. Kasvustrateegial on kaks fookust: 1) Suure potentsiaaliga tegevusalad (nn kasvuvaldkonnad) 2) Suure potentsiaaliga ettevõtete grupid Kasvualadepõhise poliitikakujundamise eesmärk on kontsentreerida tegevusi suurima kasvupotentsiaaliga valdkondade eelisarendamiseks. Väärtusahelate valikul lähtutakse Eesti majanduse ja teaduse tänasest spetsialiseerumisest ning arengupotentsiaalist ning neid
annaabi.ee 
