0 10 20 30 40 50 60 Eesti Statistika 45 Innovatsioon 2010. aasta innovatsiooniuuringu (Community Innovation Survey) andmed näitasid, et Eesti kuulub jätkuvalt ettevõtete uuenduslikkuselt Euroopa Liidu juhtriikide hulka – seda nii uuenduslike ettevõtete osatähtsuse, inno- vatsioonikoostöö kui ka innovatsioonikulutuste ja müügitulu suhte järgi. Euroopa Liidu pingerida uuenduslike ettevõtete osatähtsuse järgi oli 2010. aastal järgmine: Saksamaa 79,3%, Luksemburg 68,1%, Belgia 60,9%, Portugal 60,3%, Rootsi 59,6%, Iirimaa 59,5% ja Eesti 56,8%. Võrreldes 2008. aastaga oli Eesti siiski sammukese taganenud – kuuendalt positsioonilt seitsmendaks. Tehnoloogiliselt innovaatilised ettevõtted võtsid vaatlusvahemiku aastate kestel mitteinnovaatilistest mitu korda sagedamini ette organisatsiooni-
rahalise mahu suhtega kalanduse SKP-sse. Rahvusvaheliselt peetakse T&A tegevusi riigi majanduskasvu allikaks. Viimasel kahel aastal oleme Eesti T&A tegevuste ja innovatsioonisüsteemi arenguga võrdluses teiste EL liikmesriikidega 14 kohal. Eesti suurimad tugevused teiste EL riikidega võrreldes on ettevõtete kulutused eelkõige teadus- ja arendustegevusega mitte-seotud 72 innovatsioonikulutuste osas ning avaliku sektori T&A osakaal. Suurimaks probleemiks on innovatsiooni majanduslik mõju, mille osas on Eesti 23 kohal.18 T&A intensiivsus kasvas 2009 aastal 1,42 ja 2010 aastal 1,62 %-ni SKP-st. Eesti ettevõtlussektori T&A kulutuste osatähtsus SKP-s on kasvanud 0,22%-lt 2002 aastal 0,81%-ni 2010 aasta andmetel. 2010 aastal tegid T&A kulud läbi märkimisväärse tõusu ning ettevõtlussektor andis juba poole kogu Eesti T&A kuludest. Riigi T&A