Celestinus III ajal (11911198) Orsinide suguvõsast, kes oli Segni krahvidega vaenujalal, elas ta Anagnis. Celestinus III suri 1198. Tema matusepäeval valiti Lotario de Conti paavstiks. Keisritroon oli Heinrich VI surmaga 1197 tühjaks jäänud ning järglast ei olnud kindlaks määratud. Innocentius kasutas seda võimuvaakumit ära Saksamaa mõju vähendamiseks Itaalias. Tema esimene tegu oli paavstivõimu taastamine Roomas. Prefekt, kes linna keisri esindajana valitses, vandus truudust Innocentiusele. Paavst nõudis, et Romagna ja Ancona mark tuleksid Anweileri margi koosseisust tagasi paavsti võimu alla, ning kasutas selle saavutamiseks paavstivägesid. Samamoodi võeti sakslaselt Conrad von Uerslingenilt ära Spoleto, Assisi ja Sora hersogiriigid. Paavst kasutas ära nelja-aastase Sitsiilia kuninga ja tulevase keisri Friedrich II nõrkust paavstivõimu taastamiseks Sitsiilias. Ta tunnistas Friedrich II kuningaks alles pärast seda, kui ta
Suutis osava diplomaatia abil võrdlemisi nõrgalt seotud Kirikuriigist tõelise riigi luua. Paavst saavutas oma aladel tegeliku ilmaliku võimu. Pärast Saksa-Rooma keisri Heinrich VI surma (1197) kuulutas ta, et Paavstil on õigus üle vaadata keisri kandidaadid ja olla rahukohtunik (arbitraaz) feodaaltülide osapoolte vahel. Käskis Inglismaa kuningas John Maatal Cantebury peapiiskopiks nimetatud Stephen Langton'it ametist eemaldada. John tegi seda, lisaks andis ta Innocentiusele vasallivande. IVristisõda-teisedristisõjad-ordudinkvisitsioon-Kirikuriik-ilmalikvõim-keisrikan didaadid-arbitraaz 1216 IV Laternani kirikukogu määras kindlaks kõigi kolme seisuse inimeste õigused ja kohustused. Kohustas iga kristlast igal aastal pihisakramenti vastu võtma. Bonifatsius VIII (paavst 1294-1303)Enne paavstiks saamist töötas paavsti saadikuna nii Inglismaal kui Prantsusmaal. 1290-1291 oli ta paavsti legaat Pariisis. Sel ajal