Selle osa reguleeriv roll on valdav organismi aktiivses seisundis. Nt. intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu või mõningate emotsionaalsete seisundite (viha, rõõm) korral. 124. Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Parasümpaatilise närvisüsteemi moodustab aga peaajutüvi koos 3, 7, 9 ja 10 peaajunärviga ning seljaaju ristluu osa (sealt lähtuvad närvid). Innerveerimine toimub valdavalt puhkeolekus. 125. Analüsaatori mõiste, nimeta osad: analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis alati koosneb kolmest osast: · Retseptoorne ehk perifeerne osa ehk vastuvõtja paikneb meeleelundites ja perifeerias. Suudab reageerida vaid teatud kindlatele ärritajatele; Tallinn
vajaliku arvu neuroneid elus:Neuroonipopulatsiooni iinerveerimise käigus kõik neuronid muutuvad apoptitilisteks; sihtkoe rakud toodavad neurotroofilisi faktoreid, mis peatavad apoptoosi;neuronid, mis ei saa neurotroofilist faktori surevad; neutrotroofilised faktorid:limiteeritud määrla, mitte kõikidele. Neuronite elektriline aktiivsus hoiab arenevaid ajuneuroneid elus, elektriline vaikus laseb neil surra. Sünaptogeneesi ajal. Neuritogenees, sihtrakkude innerveerimine. Pärast neuroni sündi kasvavad neuriidid: aksonid, dendriidid.Nad liiguvad läbi kudede. Esimesed - pioneeraksonid, teised kasvavad pioneeride pinnal. Aksonid hargnevad sihtkoe lähedal, moodustavad sihtrakkudega sünapseid.Sünapsid tugevnevad, onsa degenereerub. Aksonite juhtmolekulid: suunavad pioneer-aksonite kasvukoonuseid nende teel sihtrakkudeni. Mõjutavad tsütoskeletti.Kasvukonuses toimub valkude süntees,mRNA transport aksonitesse, kohalik translatsiooniapparat
närvidest tulnud impulsid üheks tugevaks impulsiks kokku, sama suudab teha ka pidurdamisel, hajutamisel. 3. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid. Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib ajuturse korral kõige kergemini pitsuda (siis ei pääse närviimpulsid läbi). Piklikusajus paiknevad 9-12.peaaju närvituumad, järgmiste funktsioonidega: - 9. e keele neelunärv – neelamislihaste innerveerimine (närvidega varustamine), kõrva süljenäärme talitluse juhtimine. - 10. e uitnärv – innerveerib rindkere ja kõhukoopa elundeid - 11. e lisanärv – innerveerib kaela vöötlihaseid, toimuvad pea tahtelised liigutused (pea pööramine) - 12. e keele alune närv – innerveerib keele vöötlihaseid (kõnelemine) Seda ajuosa läbivad kõik ülenevad ajju suunduvad ja ajust seljaajju suunduvad juhteteed, seega kahjustus võib tähendada mitmeid motoorikahäireid.
sama suudab teha ka pidurdamisel, hajutamisel. C. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid. Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib ajuturse korral kõige kergemini pitsuda (siis ei pääse närviimpulsid läbi). Piklikusajus paiknevad 9-12. peaaju närvituumad, järgmiste funktsioonidega: 9. e keele neelunärv – neelamislihaste innerveerimine (närvidega varustamine), kõrva süljenäärme talitluse juhtimine. 10. e uitnärv – innerveerib rindkere ja kõhukoopa elundeid 11. e lisanärv – innerveerib kaela vöötlihaseid, toimuvad pea tahtelised liigutused (pea pööramine) 12. e keele alune närv – innerveerib keele vöötlihaseid (kõnelemine) Seda ajuosa läbivad kõik ülenevad ajju suunduvad ja ajust seljaajju suunduvad juhteteed,
annaabi.ee 
