1. Sissejuhatus Käesolevas essees käsitlen maailmas levinud erinevaid õigussüsteeme. Tõuke selle teema käsitlemiseks sain lugedes Tartu Ülikooli õiguse sotsioloogia ja võrdleva õigusteaduse õppejõu Silvia Kaugia vastavasisulist artiklit. Me eskime, kui arvame, et mujal maailmas käsitletakse õigust sarnaselt meile ja sellest tulenevalt võiks inimesed mööda ilma reisides endale vähemalt sihtkoha maa õigusnormid selgeks teha. Parktikas on küllalt juhtumeid, mis pälvinud ajakirjanduse tähelepanu ja kus inimene on võõral maal sooritanud kuriteo, mis Eesti ühiskonnas oleks heal juhul taunitav, kui sedagi. Meenutagem siinkohal kasvõi vanemveebel Andrei Koroli juhtumit Araabia Ühendemiraatide lennujaamas, kus Araabia Ühendemiraatide võimud võtsid Koroli vahi alla 2006 aasta 23. veebruaril Sharjah' emiraadi rahvusvahelises lennujaamas, kus ta oli alkoholi tarvitanud ning sisenenud naispolitseiniku kabinetti. Aprilli alguses määras Sharjah' e...
aastal. Grafiit oli selles habras ja murdus kergesti. Aastal 1790 leiutati grafiitplbri ja savi segust pliiats (Laasfeld). AJALUGU Traditsiooniliselt väidetakse, et keskaegses Inglismaal leidis karjus tormiga maha langenud puu, mille juured olid koos hallikas-musta massiga. Et leitud mass on grafiit, kristaliseeritud süsinik, tõestati Rootsi keemiku Carl Wilhelm Scheele poolt 1778. aastal. Nimi „grafiit“ tuleneb Kreeka keelsest sõnast „kirjutama“. Inlglise keelne nimi grafiidile on „plumpago“ mille tähenduseks on „sarnane pliile“, millest tuli ka nimi „pliiats“. Jutud levisid väga kiiresti, et sellise asja nagu „pliiatsiga“ saab väga hästi kirjutada. Grafiidi tükkidest lõigati nelinurksed vardad kirjutamiseks. Inglismaal hakati väga varakult grafiidi pulkasi puidu sisse panema. See osutus väga mugavaks, sest grafiit ei murdunud nii kergelt ja kirutaja sõrmed jäid puhtaks.