SISSE JUHATUS Valisin teema ,, Inkvisitsioon ja inkvisitsiooniline protsess", et täpsemalt mõista ja aru saada inkvisitsioonist kui sellisest ja selle tagamõtetest. Mõista kiriku põhjuseid sellise kohtuvormi loomisel ja samuti jõuda lähemale ketserite mõttemaailmale. Antud referaat keskendub inkvisitsiooni ja inkvistsioonilse protsessi kirjeldamisele. Uurin lähemalt erinevaid seisukohti inkvisitsiooni alguse ja tekkimise kohta. Samuti on referaadis kirjeldatud inkvisitsioonilise protsessi erinevaid etappe, mõistmaks, milliseid katsumusi pidid läbi tegema eksiusulised ja kui julmad ja usupimedad olid nendega inkvisiitorid. Referaadis pidasin oluliseks kirjeldada, kust on tulnud kreeka keelne sõna hairesis, mis keskajal nii negatiivse tähenduse omandab. Kuna inkvisitsiooni kohta on nii palju erinevaid arvamusi, siis pidasin vajalikuks kirjeldada ka mõnda teooriat inkvisitsiooni
loobub nõudest) uuriv menetlus. Kokkuleppemenetlus on PRO menetluse vahend ( asub kolmnurga all, VL ja ÕKR vahel) Nõukogude riik oli täisti PROaktiivne. Eesti kriminaalmenetlus on hübriidmenetlus. Võistlev kohtumenetlus mõlemad menetluspooled, süüdistus ja kaitse, peavad saama võimaluse teada vastaspoole väiteid ja tõendeid, mida kumbki on esitanud, ja neid kommenteerida. Tänapäeval ei olegi inkvisitsioonilise ja võistleva kriminaalkohtumenetluse mudeli erinevus nii suur, kui võiks arvata, sest Mandri-Euroopa mudel, mis liigitakse inkvisitsiooniliseks, on üle võtnud mitmeid võistlevale menetlusele iseloomulikke põhimõtteid. Kohtueelne menetlus on Mandri-Euroopas, ka Eestis, jäänud siiski valdavalt inkvisitsiooniliseks. Inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikes 3 on kirja pandud need süüdistatava õigused, mida kriminaalmenetluses minimaalselt tuleb tagada, et
annaabi.ee 
