tekkest alates, kuid see sai uued mõõtmed 12.-13. sajandil. Koos teaduse hüppelise arenguga hakkasid inimesed kahtlema katoliiklikes õpetustes. Peale teaduse sundis inimesi katoliku õpetustest teistsuguseid tõekspidamisi otsima ka kirikute varaline rikkus ning vaimulike kerglased elukombed. Kirik, sooviga hoida oma kõrget positsiooni, lõi ketseritele karmid karistused. Kirik väitis, et ketserid mitte ainult ei õõnesta kirikut vaid kogu ühiskonda. Ketserite ümberveenmiseks loodi inkvisitsioonikohtuid, mis määrasid neile erinevaid karistusi, alates paastumisest lõpetades vara konfiskeerimise või surmanuhtlusega. Inkvisitsioonikohtud kasutasid ülestunnistuste väljapressimiseks piinamist, millest võib järeldada, et süüdi mõisteti mitmeid süütuid inimesi. Ketserite karistamise tagajärjel sai kirik kasu karistatute arvelt rikastudes, ühiskonnale tõi see kaasa kaotusi. Hiliskeskajaks oli kiriku mõju vähenenud
Peale Ameerika avasatmist hakati sinna staatma inkvisiitoreid, kelle ülesandeks oli indiaanlaste ristimine. Kui nähti, et see rahumeelselt ei taha õnnestuda hakati nende vastu vägivalda kasutama. Nii vähenes pärismaalaste arv üsna kiiresti. KOKKUVÕTTEKS Inkvisitsiooni mõju hakkas vähenema renesanssiajastu algusega. Inkvisitsiooni mõju vähendas ka see, et inimeste maailmavaade muutus järjest ilmalikumaks. 19 sajandil inkvisiatsioone enam eriti ei eksisteerinud. Tänapäeval enam inkvisitsioonikohtuid ei eksisteeri, mille üle tunneme sügavat rõõmu.
annaabi.ee 
