teistest mungaordudest, vaimulike seast ja isegi selliseid mehi, kellel puudus vaimulik seisus. Tavaliselt olid inkvisiitorid energilised, salakavalad, julmad, halastamatud, auahned ja maistele mõnudele maiad fanaatikud ja kerjused. Päritolult oli neid igasuguseid. Üks kõige julmemaid kiriku timukatest oli Tomas da Torquemada, kes oma 18 aastat kestnud ameti (1480-1498) kestel põletas elusalt üle saja tuhande inimese. Inkvisiitoritel olid piiramatud õigused. Töödealaste kuridegude eest ei saanud neid keegi kirikust välja heita peale paavsti enese. See kõik asetas inkvisiitorid peajagu kõrgemale piiskoppidest, kuigi ka viimaste seas leidus hulgaliselt ketserite tagakiusajaid. Piiskopi poole pöördudes nimetas paavst teda ,,mu vend", inkvisaatori poole pöördudes ,,mu poeg". Inkvisitsiooniaparaadis olid tähtsad veel prokurör, arst ja timukas. Prokurör, inkvisitsiooni teenistuses olev ordu munk esines süüdistajana
Kolm isamaa kõnet Carl Robert Jakobson I. EESTIRAHVA VALGUSE-, PIMEDUSE- JA KOIDUAEG. Carl Robert Jakobsoni sõnad tulevad otse südamest ja tungivad teiste eestlaste südamesse. Ta pidas lapseealiseks vallavanemat, kes rääkis talle Saksamaast ülistusega. Ta tänaks Jumalat, kui tema kõne suudaks maha jätta kellegi lapsemeelsuse. Ta tsiteerib pühakirja, kuidas sai valgus, mis on selle ning pimeduse teod. Me peame austama ja kohtlema hästi maad, mis on antud meile ning meie sugulastele see on ka ühtlasi Jumala käsk, mida on eestlased kaua aega austusega täitnud. Asjad, mis on eestlastele tähtsad on olnud. Esiteks usk- kõige rohkem teavet saame Läti Hendriku kroonikast. Seal kirjutatakse ühest mungast Rietrichist, keda eestlased kui vangi võetud vaenlast tahtnud ohverdada. Ta suhtus sakslaste nõidade ohverdamisse halvustavalt. Sakslased arvasid, ...
annaabi.ee 
