sõltumatu tunnus. Mõiste omandamine on protsess, mille tulemusena subjekt (laps) õpib tundma eseme, olendi või nähtuse vastavaid tunnuseid, mis maailma tundmaõppimisel aitavad jõuda mõtlemiseni. 2. Ülesande (probleemi) lahendamine eeldab mõistete tundmist, tuginedes seejuures ulatuslikuma püsimälu olemasolule. Seega nõuab see teatud küpsust. Konkreetse ülesande (probleemi) lahendamist nähakse aga etapiviisilisena: A. Ettevalmistus. B. Inkupatsiooniaeg. C. Süttimise etapp. D. Läbitöötamise etapp. Lapse mõtlemist arendab ka see, kui me loeme lapsele ette tema eale sobivat jutustust või isegi romaani. 5 - 9 aastastele meeldib see väga. Kuna jutustuse (eriti muinasjuttude) puhul on tegemist tervikliku üksteisega seotud sündmuste jadaga, mida laps peab jälgima ning mõtestama, siis soodustab see kõige otsesemalt lapse mõtlemist. Lapse mõtlemine erineb mitmeti täiskasvanu omast. Nii iseloomustab 3 kuni 7
42 eseme, olendi või nähtuse vastavaid tunnuseid, mis maailma tundmaõppimisel aitavad jõuda mõtlemiseni. 2. Ülesande (probleemi) lahendamine eeldab mõistete tundmist, tuginedes seejuures ulatuslikuma püsimälu olemasolule. Seega nõuab see teatud küpsust. Konkreetse ülesande (probleemi) lahendamist nähakse aga etapiviisilisena: A. Ettevalmistus. B. Inkupatsiooniaeg. C. Süttimise etapp. D. Läbitöötamise etapp. Lapse mõtlemist arendab ka see, kui me loeme lapsele ette tema eale sobivat jutustust või isegi romaani. 5 - 9 aastastele meeldib see väga. Kuna jutustuse (eriti muinasjuttude) puhul on tegemist tervikliku üksteisega seotud sündmuste jadaga, mida laps peab jälgima ning mõtestama, siis soodustab see kõige otsesemalt lapse mõtlemist ( Leppik 2004: 59-60). Lapse mõtlemine erineb mitmeti täiskasvanu omast