eksperdi väide, et süüdistatav ei teadnud, mida ta teeb või ei mõistnud oma teo kuritegelikkust; eksperdi väide, et süüdistatav ei olnud võimeline oma käitumist kontrollima või juhtima; eksperdi väide, et süüdistatav põeb teatud vaimuhaigust; eksperdi väide, et süüdistataval ei olnud psüühikahäirete (haigusliku psüühika seisund) tõttu tahtevabadust seadusele vastava talitusviisi valimiseks; eksperdi väide, inkrimineeritav tegu kuulub tüüpilise käitumisena süüdistatava vaimuhaiguse (või vaimse alaarengu jne) sümptomaatikasse või tegu oli muul viisil niisugusest seisundist põhjustatud; õiguslik põhimõte, et süüdistatav vaimuhaigena (või vaimselt alaarenenuna) juba kannatab raskete psüühikahäirete all, millele ei tuleks lisada karistust; üldinimlik leid (või eksperdi arvamus), et kui süüdistatav on varem (korduvalt) viibinud psühhiaatrilisel ravil, kuulub ta
Viidatud sätete kohaselt tuleb just süüdistusakti lõpposas esitada süüdistuse sisu, st süüdistatavale inkrimineeritava käitumise kirjeldus. Menetlusõiguslikult ei ole aktsepteeritav olukord, kus toimepanija käitumise erinevaid aspekte, mis moodustavad tervikuna kuriteokoosseisu, kajastatakse süüdistusakti erinevates osades ja üksnes süüdistuse teksti erinevate osade kogumis vaatlemisel selgub, milles isikule inkrimineeritav tegu seisnes. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-31-10, p 14 ja 27. septembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-84-12, p 12). 3-1-1-39-08 Kohtueelse menetluse lõpuleviimine: 9. Tulenevalt KarS § 5 lg-test 1 ja 2 on isiku süüditunnistamine ja karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on
annaabi.ee 
