1937.aastast selgelt presidentaalse riigikorralduse mudelile. Põhiseaduse 1933.a. redaktsioon, mis kujunes 1920.a. algteksti põhjaliku ümberkujunduse tulemusel, jõudmata reaalselt toimima hakata, oli üleminekuvariandiks parlamentaalselt riigivalitsemise mudelilt presidentaalsele. Kui 1920 ja 1933.a. põhiseadused nägid ette mitmeparteilise poliitilise süsteem, siis 1937.a. põhiseadus üheparteilise poliitilise süsteemi. Perioodil 1940-1991, mil Eesti Vabariik inkorporeerituna kuulus N-Liidu föderaalse riikliku korralduse toimealasse, kehtisid tema territooriumil 1940 ja 1979.a põhiseadused, mis vastasid nimetatud liitriigi põhiseaduslikele- ja liidulepingust tulenevatele alustele. Taasiseseisvumise järgne põhiseaduslik kord ei ole ei parlamentaarne ega presidentaarne see on üles ehitatud võimude lahususe põhimõttele. Konstitutsiooniliste õigusaktide süsteemi moodustavad 1992.a. Põhiseadus, Põhiseaduse rakendamise seadus samast kuupäevast, 2003.a
proletaarse riigi huvidele ja kaitseks töötavate klasside huve. 2. Õiguse kodifitseerimine Venemaal Vene riigi ajaloolise arengu protsessis, eriti Peeter I kardinaalsete reformide tulemusena tekkis terav vajadus seadusandlike aktide kodifitseerimiseks. Tähtsaimaks seadusandlike aktide koguks sai aastakümneid kestnud töö tulemusena valminud Vene Seaduste Täielik Kogu (VSTK) / (), mis haaras kronoloogiliselt inkorporeerituna tähtsamaid seadusandlikke akte 1649-1914. a, nagu Sobornoje Uloenije, ukaasid, riiginõukogu arvamused, ministrite ettekanded jne. Vene Seaduste Täielik kogu koosneb kolmest seeriast ehk kogumist. I seeria sisaldab kõik tähtsamad seadusandlikud aktid 1649. aastast kuni 12. detsembrini 1825 - kokku 40 köidet seaduste teksti ja 5 köidet kronoloogilisi ja alfabeetilisi märksõnade (asi) registreid, milles on antud vastava köite ja seadusandliku akti järjekorranumber ühes viidetega
annaabi.ee 
