nukleokapsiid (lad. baculum – kepike, siit ka sugukonna nimetus). Baculoviirustele on iseloomulik nakatunud rakkudes spetsiifiliste inklusioonkehade moodustamine. Baculoviiruseid on kõige enam teada liblikalistel, kuid neid on leitud ka kahetiivalistel, ehmestiivalistel ja ka krevettidel. Baculoviirustel esineb kahte tüüpi virione: • Virionid, mis kujunevad pungumisel raku plasmamembraanist (BV-budded viruses). • Virionid, mis moodustuvad rakutuumas ja asuvad inklusioonkehades (OV-occluded viruses). Sugukonda Baculoviridae kuulub on kaks perekonda viiruseid: • Nucleopolyhedrovirus (NPVs; Autographa californica MNPV) • Granulovirus (GVs; Gydia pomonella GV) Perekondadesse jagunemine põhines ajalooliselt inklusioonkehade erineval morfoloogial: - GVd moodustavad väikeseid inklusioone – graanuleid - millest igaühes asub üks virion;
kaks kahti, siis virion on juba tsütoplasmas ja seal polümeraas on aktiivne ja transkribeeritakse (+)RNA, mis väljub virionist. Tsütoplasmas toimub translatsioon: (+)RNA =mRNA Või/ja +RNA interakteerub VP2 ja VP1-VP3-ga. VP2 moodustab sisemise kihi ja aktiveerib VP1 ja polümeraas sünteesib –RNA ahela. See tähendab, et replikatsioon ja virioni kokkupakkimine on otseselt seotud. Replikatsioon toimub virioplasmas ehk inklusioonkehades, kus tekib võrgustik virraalsete RNA-de ja kapsiidide kokkupanekuks. Rotaviiruse NSP3 inhibeerib rakus translatsiooni NSP3 toimib sarnaselt raku poly(A)-d siduvale valgule (PABP) ja on oluline rotaviiruse mRNA translatsiooniks. NSP3 seob üheltpoolt viiruse RNA 3’- ostsi ja teiseltpoolt transkriptsioonifaktorit eIF- 4G. Tänu rotaviiruse mRNA 5’ ja 3’ otste omavahelisele interaktsioonidele
annaabi.ee 
