Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused Baculoviirused moodustavad suure viiruste sugukonna (teada üle 500 liigi). Neile kõigile on iseloomulikud suured tsirkulaarsed dsDNA genoomid, mis on virionis pakitud kepikesekujuline nukleokapsiid (lad. baculum – kepike, siit ka sugukonna nimetus). Baculoviirustele on iseloomulik nakatunud rakkudes spetsiifiliste inklusioonkehade moodustamine. Baculoviiruseid on kõige enam teada liblikalistel, kuid neid on leitud ka kahetiivalistel, ehmestiivalistel ja ka krevettidel. Baculoviirustel esineb kahte tüüpi virione: • Virionid, mis kujunevad pungumisel raku plasmamembraanist (BV-budded viruses). • Virionid, mis moodustuvad rakutuumas ja asuvad inklusioonkehades (OV-occluded viruses). Sugukonda Baculoviridae kuulub on kaks perekonda viiruseid:
NS1 (64 kDa) on väga mazoorne valk, moodustab nakatatud raku tsütoplasmas tubulaarseid struktuure (kujutavad endast NS1 multimeere). Need struktuurid (diameeter 52 nm, pikkus ca 1000 nm) võivad olla seotud virionide moodustumisega (teadmata mehhanism). NS2 (41 kDa) on ainus orbiviiruse fosfoproteiin (seriin-jääkide fosforüleerimine); NS2 sisaldab palju laetud aminohappejääke ja seondab ssRNAd (võib osaleda viiruse genoomi pakkimises). NS2 põhjustab BTV poolt nakatatud rakkudes inklusioonkehade (inclusion body, IB) moodustamist (eksperimentaalselt on näidatud, et ainult NS2 ekspressioon rakus on IB-sarnaste struktuuride moodustamiseks piisav). NS3 ja NS3A (ca 25 kDa) on orbiviiruse minoorsed mittestruktuursed valgud (samas on nad nakatatud putukvektori rakkudes mazoorsed valgud) ning kujutavad endast ühe ja sellesama mRNA (S10 mRNA) translatsiooniprodukte (erinevad AUG koodonid samas raamis). NS3 ja
annaabi.ee 
