Judaism : Juutlus on elulaad. Judaismi au ja uhkus seisab selles, et see on silmatorkavalt ratsionaalne religioon, mis koondab oma tähelepanu sellele reaalsele maailmale, kus me peame elama. Haridus on juutidel alati olnud religioosne kohustus. Viimase kahe tuhande aasta jooksul pole neil praktiliselt kirjaoskamatust esinenud. Juudud väidavad, et variseride judaism on religioon elamiseks, kristlus aga on religioon suremiseks. Vooruslik moslem läheb peale surma paradiisi, budist loodab inkarneeruda kõrgemal tasandil, kristlane läheb taevasse. Kui aga vooruslik juut sureb, siis ta lihtsalt sureb. Juutidele pole tähtis, mida nad mõtlevad, vaid mida nad teevad. Sabat. Sabat on juutide hingamispäev, mis algab juba reede õhtul peale päikeseloojangut piduliku söömaajaga ja kestab laupäeva õhtuni. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut, ka sööki mitte. Kuid süüa tuleb kolm korda päevas. Challah ´iks nimetatakse sabati ajal söödavat palmikleiba
kiusatusi ,,pidada lausa rõõmuks", kuna need teevad meid kannatlikuks (Jk 1:2jj,12jj). Jungi mõtte järgi peaksime lausa rõõmuks pidama ka Kiusajat ennast, sest kes muidu meile kiusatusi saadaks ja tugevaks teeks? Jälle tuleb mängu Jungi teoloogia mille kohaselt Jumal olevat nelisus, mille üheks komponendiks on Lutsifer. Jung selgitab, et peale Kristuse ülesvõtmist saatis Jumal Parakleedi - Püha Vaimu, et jätkuvalt inkarneeruda paljudes inimestes. Kuna inimene on patune ja sisaldab pimedust, siis on Jumal Parakeedi läbi lähemal tegelikule inimesele, kui ta seda oli Pojas, kes erinevalt inimesest on patuta. Püha Vaim Jungi käsitluses kujutab enesest heegellikku sünteesi Pojast (tees) ja Lutsifer (antitees). Nii sisaldub siis inimeses, kes on Parakleedi vastu võtnud, Jumala ,,päikseline" külg kui üks ,,pool sillast" ja Jumala Vari ehk Lutsifer kui teine ,,pool sillast
annaabi.ee 
