(Mikser, 2006) Hämäläinen käsitleb sotsiaalpedagoogilist praktikat tegevusena, mille eesmärgiks on: Vältida ja leevendada sotsiaalset tõrjutust Toetada tõrjutute või tõrjutuse ohus olevate indiviidide ühiskonda integreerumist Sotsiaalne tõrjutus (eksklusioon) seisund, mis tekib kui indiviidi põhivajadused on jäänud rahuldamata. Ekslusioon raskendab/takistab indiviidi integreerumist ühiskonda. Integratsioon tähendab iniviidi või rühma sulamist ühiskonda ja selle tegevussüsteemidesse. Sotsiaalpedagoogika integreeritud vaade lapsele kui tervikule. Hoolitsemine ja heaolu Kaasamine palju seotud erivajadustega õpilastega, tegelikkuses termini taust laiem kõik lapsed on võrdsed, peavad olema kaasatud, tundma, et kuuluvad kuskile Sotsialiseerimine et indiviid saaks hakkama teiste seas; sellega aitab lapsel mõista seda, kuidas õigesti käituda
naeruväärseks (?????????) Riietus teeb nii elegantseks kui sarmantseks. 2. Maitse standardid. a) Individuaalne maitse b) Ajastu maitse (inimeste maitse erinevatel ajastutel) a) Näide, et kooskõla standardites on eelis. Ei öelda, et inimese üle............. Maitse on võime nautida ilusat, vajadus luua ilu. Maitset ilseloomustab see, kui sügavalt ja mitmekülgselt suudab inimene kunstiväärtusi (riietust....) mõista. Mis mõjutab iniviidi maitset seoses sellega, mis puudutab korduvust (???) Inimesele meeldib korduvusega seonduv (Nt palju lapsena vaatasime lumivalgekese pilti?). Tuttavlikkus möngib ka väga suurt rolli. b) Kas te peate halvaks maitseks? (1966) Rullikeeratud juuste kaudu analüüsiti ......... Meestel spoririiete kandmist kirikus...... (?????????????) Oma seaduspärasus, mis on maitsekas ja moes veidi aja pärast: Sündusetu- 10a enne Häbitu- 5a enne Julge- 1a enne Moodne- praegu Pole moes- 1a pärast
annaabi.ee 
