Näiteks esimesse klassi astuva rumala koolijütsi arvamus (tõde) mille järgi siilidele võib kuus jalga joonistada saab hävitatud tema kunstiõpetaja poolt. Õpetaja teeb lapsele selgeks (sõdib temaga) et siilile võib joonistada ainult neli jalga ja asendab seeläbi lapse rumala tõe enda tõega laps saab targemaks. Kui aga laps jääb endale kindlaks ja põhjendab et tegemist on geneetiliselt muundatud siiliga kellel ongi kuus jalga, siis on õpetaja ja lapse vaheline konflikt initseerinud lapses loomingulisuse. Kui õpetaja on aga nõrk ja väldib konflikti, siis tunnis lapse rumal tõde lokkab ja loovus puudub. Seega võib öelda, et eetika olemusest alguse saanud konflikt teeb kas inimese targemaks või siis sunnib avalduma temas loovuse. See tähendab omakorda seda, et konflikt ei saa olla ainult halb. Arutluse lõplik järeldus võiks olla see, et hea ja halva ning neid uuriva eetika olemust ja tagajärgi on ühiskondades võimatu alahinnata
3. Mis on sigma faktori funktsioon? Mis juhtub sigma faktoriga initsiatsiooni lõppedes? Sigma faktor () on prokarüootne transkriptsiooni initsiatsiooni faktor, mis võimaldab spetsiifilist RNA polümeraasi spetsiifilist seondumist geeni promootoriga. Erinevad sigma faktorid aktiveeritakse vastuseks erinevatele keskkonna tingimustele. Iga RNA polümeraas sisaldab täpselt ühte sigma-faktorit. Travers ja Burgess'i järgi lahkub sigma faktor ensüümist kohe, kui ta on transkriptsiooni initseerinud ja vaba faktor võib seonduda teise polümeraasiga ja initseerida transkriptsiooni teises kohas. Kuid Elbright on hiljem väitnud, et ei lahku ensüümist vaid muudab seondumist initsiatsiooni ajal ja elnogatsioonil. Nii sigma pendeldab tiheda sideme vahel initsiatsioonis ja tugeva sideme vahel elongatsioonil. (Tõlge Wikipediast). 4. Defineeri prokarüootne operon. Kirjelda geeni aktivatsiooni protsessi prokarüoodis trp või lac operoni näitel.
annaabi.ee 
