Translatsioon – ehk valgusüntees on tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel toimuv valkude tootmise protsess. Valke sünteesitakse aminohapetest. Selleks, et teada, missuguseid aminohappeid tuleb ritta seada, tuleb erinevatel ensüümidel lugeda RNA molekulile kirjutatud koodi, kus igale koodonile vastab üks aminohape. Valgusüntees algab alati initrsaatorkoodoniga. Transplatsiooni etapid: 1. Tuumast tsütoplasmasse sattunud mRNA kinnitub ribosoomile, kus ta jõuab initsaatorkoodonini. Seejärel jääb ta tRNA-d ootama, kes protsessi tõlkima hakkaks. 2. Selle jaoks, et tõlkida mRNA informatsiooni on vajalik tRNA molekulide olemasolu (mRNA-l on koodon, tRNA-l antikoodon). mRNA koodonis olev AUG ühineb initsaator-tRNA antikoodoniga UAC. 3. Süsteemi siseneb järgmine tRNA (mille küljes on uur aminohape) ning ensüümide abil sünteesitakse aminohapete vahel peptiidside. Seejärel esimene tRNA lahkub.
initsiatsioon mRNA 5' otsale kõige lähemal asuvalt initsiaator-koodonilt. AUG koodonite või tugevate (> -50 kJ/Mol) RNA sekundaarstruktuuride tekitamine 5´cap-i ja valku kodeeriva lugemisraami vahele inhibeerib sellelt translatsiooni või kaotab selle sootuks. Siit tuleneb klassikaline skaneeriv translatsiooni intsatsiooni mudel, mille kohaselt ribosoom seostub mRNA-le 5´cap-st sõltuvalt ning koos initsiaator-tRNA'ga skaneerib mRNA-d 5´3´ suunas kuni esimese õiges kontekstis initsaatorkoodonini kus toimub valgusünteesi initsatsioon. Initsiatsioonikompleksi moodustumine toimub järgmiste etappide kaudu: 1. eIF1A ja eIF3 seonduvad ribosoomi 40S alaühikuga, tekib 43S kompleks. eIF3 takistab 60S alaühiku seondumist 40S-ga. 2. 43S kompleks seob Met-tRNAiMet-eIF2-GTP kompleksi. 3. eIF4E, eIF4G ja eIF4A (neid kolme valku koos kutsutakse eIF4F-ks) seonduvad mRNA 5´-otsaga. eIF4E on mRNA cap-i siduv valk, eIF4A on RNA helikaas, mis harutab lahti RNA sekundaarstruktuuri
annaabi.ee 
