Neil aastail omandas natslik reziim kogu Euroopas järjest ebainimlikumaid jooni. 20. jaanuaril 1942 toimunud natsijuhtkonna Wannsee konverentsi otsuse kohaselt alustati juutide massilist hävitamist. Hiljem holokaustiks nimetatud genotsiidi läbi hukkus umbes kuus miljonit juuti. Samas käivitas 6 Saksamaa võimsa propagandasõja, näitamaks nii Nõukogude Liidu kui ka lääneliitlaste inimvihkajalikkust. Lääneriikide puhul andsid selleks alust järjest sagenevad ja võimsamaks muutuvad õhulöögid, mis ei suutnud oluliselt nõrgestada Saksamaa sõjalis-tööstuslikku potentsiaali, kuid nõudsid sadu tuhandeid ohvreid Saksamaa tsiviilelanike seast. 17. jaanuaril 1944 teostatud kuninglike õhujõudude pommirünnakut Berliinile taunis isegi Briti parlamendi ülemkoda. Samas oli lääneliitlaste õhurünnakutel siiski vähemalt strateegiline eesmärk. Sõjaaastail
Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A. Hitler on esitanud oma seisukohad ja mõtted väga sirgjooneliselt, ausalt ja ilma selle liigse suhkrustatud sõnavahuta, mis on nii omane marksistidele ja mis püüab varjata nende äärmist inimvihkajalikkust. Seni on lugeja saanud tutvuda hinnangutega raamatu "MEIN KAMPF" kohta, mis on esitatud vaid võitjate seisukohalt lähtudes. Nüüd võib iga eesti lugeja ise veenduda, milles seisneb natsionaalsotsialismi kui ideo-loogia olemus ja võrrelda seda objektiivselt leninismi-marksismiga. Tõlge venekeelsest väljaandest: « », , «», 2002 Peeter Kask, tõlkija Peatükid I, II, III, IV, V ja VI
annaabi.ee 
