saatuslikum Saksamaa traumaatilises hilisajaloos. Need olid aastad, mil Hitleri võim oli absoluutne. · 1943. aasta algul kannatas Hitler jäiga vastuseisu ajal kindralitega tõsise närvide ülepingeall. · Sel ajajärgul sõi Hitler üksinda ja lahkus oma siseruumidest nii harva kui võimalik. · Ta magas halvasti. Tema ainsaks puhkuseks olid lühikesed jalutuskäigud koeraga. · Sõja kahel viimasel aastal meenutas Hitler üha enam inimvaret. · Tema kalduvust raskemeelsusesse soodustas tema "imearst" doktor Morell, kes andis ja süstis talle sõja ajal mitte vähem kui 90 erinevat arstimit. · Füüsiline allakäik kiirenes ka pärast kallalekippumist tema elule 1944. aasta juulis. · Septembris tehtud kardiogramm kinnitas kiirelt edenevat ateroskleroosi. · Kuu lõpu poole jäi Hitler kollatõppe. · Umbes samal ajal hakkasid ta ihuliikmed värisema tugevamini kui kunagi enne.
Inimloomus on keerukas ta pole kunagi rahul sellega mis tal parajasti on. Ikka ihaldatakse rohkem. Kunagi polda rahul sellega, mis juba olemas on. Just ühiskonna surve, et kõigiga peab võistlema, et alati tuleb parim olla ja endast sada rotsenti anda, panevad inimeste pähe väga radikaalsed mõtted, mida inimesed tihtipeale ise saavutada ei suuda. Kuid mis juhtub, kui inimene ühiskonna poolt peale surutud ideaale täita ei suuda ning kas sellist inimvaret on veel võimalik päästa? Nii nagu päriselus, nii ka raamatutes seisavad tegelased silmitsi selliste probleemidega. Herman Hesse ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller elab ajas, kus ümberringi valitsevad ,,tormilised kahekümnendad" labaste slaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revansistlikud sõjaõhutuskõned. Teoses on oskuslikult kujutatud heaoluühiskonna mõju inimesele, mis hakkas kujunema 1880 aastal Saksamaal Bismarckiga, kus hakati riigile
Sel ajajärgul sõi Hitler üksinda ja lahkus oma siseruumidest nii harva kui võimalik. Ta magas halvasti. Tema ainsaks puhkuseks olid lühikesed jalutuskäigud koeraga. Ta oli sügavas masenduses, mis vallandus kontrollimatu raevu metsikutes puhangutes, mis olid eriti suunatud kindralite vastu, kui ta otsis patuoinaid. Hitleri iirdumine tegelikkusest jõudis uuele tasemele sõja viimastel aastatel. Sõja kahel viimasel aastal meenutas Hitler üha enam inimvaret. Tema kalduvust raskemeelsusesse soodustas tema "imearst" doktor Morell, kes andis ja süstis talle sõja ajal mitte vähem kui 90 erinevat arstimit. Füüsiline allakäik kiirenes ka pärast kallalekippumist tema elule 1944. aasta juulis. Septembris tehtud kardiogramm kinnitas kiirelt edenevat ateroskleroosi. Kuu lõpu poole jäi Hitler kollatõppe. Umbes samal ajal hakkasid ta ihuliikmed värisema tugevamini kui kunagi enne. Kõhukrambid, soolestiku spasmid ja peavalud muutusid krooniliseks