puudutavate küsimuste peale ning reguleerib riigi ning tema kodanike õigussuhteid. KarS'i saaks käsitleda küllaltki sarnaselt, kuid autor leiab, et on vajalik rõhutada just antud õigustloova akti riigisisese ühiskondliku regulatsiooni suhete tasandit õigustkaitsvalt ehk õigus objekte, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa juriidilise vastutuse. Olgu KarS'i eriosast näidetena riigi kaitse alla kuuluvad õigusobjektidena välja toodud: inimelu, inimvabadus, põhivabadused, inimese tervis, inimese vara, riigivastasus, (erinevad, näiteks maksupettus) pettused. 31 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 44. 32 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2008. Lk. 45. 14 Lisaks eelnimetatule, on KarS'il võrreldes teiste õigusaktidega teistsugune struktuur, nimelt
1848 Kommunistliku partei manifest (Marx 30-aastane, Engels 28-aastane) 1867 Kapital. I osa (II 1885, III 1894) Marxi elu. II osa 1850ndatest (kuni 1883) elas Londonis, slummis. Samas oli Marx kuulus sotsialistide juhtiva mõtlejana. Kuuest lapsest kolm surid noorelt Perekond elas nälja piiril, samas Marx töötas palju. Vanim tütar suri 2 kuud enne Karli "Sotsiaalse närviga" Hegel idealist, Marx materialist Võõrandunud töö (1844) "Inimvabadus" Tõelise vabadusega peab kaasnema: 1. teadmine inimene, kes ei tea, et 2x2=4 pole vabaduseks suuteline. Vaba saab olla vaid siis, kui inimene teab, mida ta tahab, kuidas seda saavutada. 2. võim seda teostada Sellist vabadust saavad piirata vaid mitteratsionaalsed piirangud. Kõigel on ratsionaalne eesmärk. Vabadus on reaalne ja maailma tuleb kujundada ratsionaalselt (pole mõtteliselt). Me elame ratsionaalses maailmas, mis on tekkinud ja areneb ratsionaalselt.