suure augu ja munevad kõik munad ühte auku kokku. Munad kooruvad tavaliselt 45-70 päeva möödudes.(Sea Turtle-world, 2009) Kui munemine on lõpetatud, siis ei pöördu emaskilpkonn kunagi oma poegade ja munade juurde tagasi.(Sea Turtle-world, 2009) 5. Merikilpkonnade ohutegurid Kuna merikilpkonnade eluiga on võrdlemisi pikk, 80-150 aastat, siis ohud, mis neid piiravad nii suure läbivusterritooriumi peale nagu need roomajad oma elu jooksul katvad on peamiselt inimtegevuslik, kuid tuleb tõdeda, et oma osa siin mängib ka loodus. Looduse poolt tekitavad merikilpkonnadele suurt ohtu just kiskjad, näiteks kährikud (Nyctereutes procyonoides), erinevad krabilised, sipelgad. Tuleb tõdeda, et vanuse kasvades väheneb ka merikilpkonnade ohustatus, kui nad on saanud täisealiseks, siis kõikse suurem kiskja on neile hai. Inimeste seatud ohud hõlmavad peamiselt munade korjamist ja liha söömist. Näiteks,
MULD KUI RESSURSS MULDADE HÄVIMISE PÕHJUS · Vee erosioon, tuuleerosioon, keemiline ja füüsikaline degradeerumine. Mulla degradatsioon- mulla hävimine või viljakuse väga suur langemine. Eriti inimtegevuse tagajärjel. · Kõrbestumine: Looduslik: taimkate hõre, muld kuivuse tõttu vähese siduvusega ja huumusevaene, maapind tuultele avatud, tuuleerosioon, sademetevaegus. Inimtegevuslik: ülekarjatamine, lageraie, liigniisutamine. · Muldade hapestumine- mulla reaktsiooni muutus, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. Toimub, sest taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad org. happed. · Raskmetallid: Mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega. Liikuvamad, see tähendab ohtlikumad, on nad happelises mullas. Nad mõjuvad kahjulikult ka
annaabi.ee 
