Mitmekülgne leping- kohustatud isikud on mõlemad pooled samaaegselt, nt. ost ja müük, ostjal on kohustus maksta raha ja õigus saada kaup, müüjal on õigus saada raha ja kohustus anda kaup. Toiming-õigusliku tähendusega õiguspärane tegu. Kui oleks lihtsalt õiguspärane tegu siis läheks segamini moraali ja religioosse käitumisega. Kui oleks lihtsalt õigusliku tähendusega siis võib segamini minna õigusvastase teoga. Sündmus-inimtahtest sõltumatu (loodusõnnetus) Tegu-inimtahtes sõltuv, tegu on õiguspärane(toiming) ja õigusvastane Hierarhia:Leping->tehing->toiming Tehing ja leping erinevad sellepoolest, et lepingus on kaks tahteavaldust, tehingus võib olla ka üks. Tehing, mis pole leping on nt testament Tehing ja toiming erinevad, sest toimingus ei pruugi olla tahteavaldust. Toiming mis pole tehing nt autoriõigused Õigusjärglus-Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele
maksukogujaid. De Civitate Dei ülesehitus. Teosel on kolm osa: Rooma, Kreeka ja Jeruusalemm ning kogu ajalooline areng ja kõik, mis selles on, viitavad heebrealaste Jumalale. Rooma riigis oli alanud nüüd tempora Christiana (kristlik ajastu). Roomast ja roomlastest oli saanud Jumala tööriistad, eriti olulised eeskujud seejuures on Rooma kristlikud keisrid. Riik ja poliitika on pattulangemise tagajärg. Valitsemisvorm, riik ja poliitika pole eesmärgid omaette, põhjus seisneb inimtahtes, mille tõttu on häid inimesi ka halvimas valitsemisvormis ja vastupidi. Valitsejad pole selles mõttes eranditeks, nende voorus pole kõrgem lihtrahva omadest (erinevalt Aristotelese arusaamast)! Riik pole ka mitte hea elu edendamise vahend, vaid on nagu haigla, kus kantakse haigete eest hoolt ning haiged vajavad tihti ka valusat ravimit. Nii valitsejad kui riigialamad peavad armastama Jumalat, ka kristlik kuningas peab valitsema kui kristlane
.. Puhtalt inimlikes ettevõtmistes Jumal ei osale, isegi mitte ebatäiuslikult ega varjude näol (nagu Platonil). Tasakaal, stabiilsus, rahu, õiglane kord kõik see on võimalik alles siis, kui inimkond päästetakse, lunastatakse patust. Vahepeal võib inimese patusust (inimloomusest lähtuvat negatiivsust) ohjeldada, kuid sisuliselt midagi positiivset luua puht inimjõust pole võimalik. Valitsemisvorm, riik ja poliitika pole seetõttu ka eesmärgid omaette, sest eristusjoon seisneb inimtahtes, mille tõttu on häid inimesi on ka halvimas valitsemisvormis ja vastupidi12. Valitsejad pole selles mõttes eranditeks, nende voorus pole kõrgem lihtrahva omadest (erinevalt Aristotelese arusaamast)! Riik pole ka mitte hea elu edendamise vahend, vaid on nagu haigla, kus kantakse haigete eest hoolt ning haiged vajavad tihti ka valusat ravimit. · Kõige olulisem on inimese armastuse objekt. Nii valitsejad kui riigialamad peavad armastama Jumalat, ka kristlik kuningas peab valitsema kui
annaabi.ee 
