Võeti vastu juutide vastased seadused ja juutidelt võeti Saksa kodakondsus. Hakati looma koonduslaagreid juutidele. Hiljem moodustati surmalaagrid. 8. Kas ka tänapäeval või lähiajaloos on toimunud genotsiidi? Näide? Jah, küüditamine vene võimude poolt. 9. Milline kohus tegeleb sõjakurjategude ja inimsusevastaste kuritegude menetlemisega? Rahvusvaheline Kriminaalkohus. 10. Kas tänapäeval on oht inimsusevastasteks kuritegudeks või sõjakuritegudeks? Näited? Oht on inimsusevastasteks kuritegudeks ja sõjakuritegudeks. Selle taga on pigem riigijuhid, hõimupealikud, sõjaväelased jt. Viimastel kümnenditel on toimunud võikaid inimsusevastaseid kuritegusid isegi Euroopas (Jugoslaavia, Tsetseenia, Gruusia ja Ukraina sõjad).
uus raudtee Tallinna ja Pärnu vahel. 1950 aastatel algas aktiivne elamuehitus. EESTI NSV SISEPOLIITIKA__________________________________________________ Okupatsioonivõimu kuriteod NKVD ja NKGB panid Eesti NSV-s toime nii sõja- kui inimsusevastaseid kuritegusid. Hävituspataljonid panid toime sõjakuritegusid nagu uurimise ja kohtuta tapmised, sõjavangide tapmised, piinamised, rahulike elanike vara hävitamine ja marodöörlus. Laiahaardelisemateks inimsusevastasteks kuritegudeks olid juuniküüditamine 1941 ja märtsiküüditamine 1949, mille käigus saadeti Eestist administratiivkorras, ilma uurimise ja kohtuta, relva ähvardusel ning ebainimlikes tingimustes välja üle 35 000 inimese. Vastupanutegevus ENSV-s Relvastatud vastupanu Sõjalist vastupanu osutasid kõigepealt metsavennad nii enda varjamise kui partisanisõja vormis alates okupatsiooni esimestest nädalatest. Relvastatud võitlus muutus laialdaseks 1941
kohalikest elanikest moodustatud paramilitaarsed üksused hävituspataljonid, mis rakendasid süstemaatilist terrorit kohaliku elanikkonna vastu ning võitluses nõukogude- ja Punaarmeevastase vastupanuliikumisega. Hävituspataljonid panid toime sõjakuritegusid nagu uurimise ja kohtuta tapmised, sõjavangide tapmised, piinamised, rahulike elanike vara hävitamine ja marodöörlus[14]. Laiahaardelisemateks inimsusevastasteks kuritegudeks olid juuniküüditamine 1941 ja märtsiküüditamine 1949, mille käigus saadeti Eestist administratiivkorras, ilma uurimise ja kohtuta, relva ähvardusel ning ebainimlikes tingimustes välja üle 35 000 inimese [15]. Ellujäänud küüditatutel avanes võimalus naasta pärast Stalini surma 1953. aastal. Vastupanutegevus Eesti NSVs Eesti NSV ja mittetunnustamispoliitika [muuda] De jure ei lakanud Eesti Vabariik eksisteerimast
Üle 100 inimese hukati Saaremaal 1941. aasta septembris, enamik neist Kuressaares Balti Rajooni Rannakaitse staabi sõjatribunali otsusel. Siiski tapsid enamiku hukatud inimestest taganevad NKVD hävituspataljonid ja Punaarmee üksused. 11 Järeldus Komisjon tegi järelduse, et eelloetletud kuritegusid tuleb Rahvusvahelise Kriminaalkoh- tu Rooma statuudi artikli 7 kohaselt pidada inimsusevastasteks kuritegudeks, “mis on teadli- kult toime pandud osana massilisest või süstemaatilisest rünnakust tsiviilelanikkonna vastu”. Osa kuritegudest, mis pandi toime Eesti territooriumil alates 22. juunist 1941, tuleb pidada sõjakuritegudeks vastavalt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi artiklile 8. Vastutuse põhimõtted Komisjon leiab, et vastutus ülaltoodud sündmustega seotud toimepandud kuritegude eest tuleb määrata kindlaks kahel viisil
annaabi.ee 
