õigeid tegusid valedel põhjustel, ning heateo õndsus kaob, asendudes kahtlusega inimeste aususes. Kahepalgelisusest sündinud heateod ei vii nüüd küll kellegi elukvaliteedi parandamiseni. Juhiksin tähelepanu pigem sedasorti heategudele, mis on palju vaimsemad kui käega katsutavad asjad. Uus auto hakkab ajapikku roostetama ning taskuraha raisatakse poodides tõenäoliselt tervist kahjustavate kommide peale. See, mis jääb, on inimstevaheline headus. Üksainus naeratus võib muuta paremaks terve eelseisva päeva, kallistus vähendab stressi ning hea sõna lisab enesekindlust. Lähedaste inimeste positiivne suhtumine meisse on suurem heategu kui kinkida ära kirstutäis kulda, sest iial ei või teada kas seesama kuld jõuab ikka abivajajateni või kasutatakse inimeste headust lihtsalt ära. Just positiivne suhtumine kõike elavasse ning ümbritseva austamine on see, mis muudab meid paremateks inimesteks
Grupid jagunevad (2): · Suurteks (nt rahvus, sugu, haridustase jne) · Lokaalseteks (asutus, elamukooperatiiv, ülikool) · Väikesteks Staatuse kolmeks peamiseks allikaks on pärilikud võimalused ja positsioon, tegevuse edukus , talent. Gruppide veel üheks oluliseks liigituseks (3) on: · Esmased grupid,mille liikmed suhtlevad vahetult, omavad emotsionaalseid suhteid nind enamasti samastavad ennast grupiga (nt perekond) · Teisesed grupid, mille raames inimstevaheline side ja suhtlus on lõdvemad ja juhuslikumad; teisese grupi liikmed ei pruugi mõnikord peale ,,tuttava näo" äratundmist enam intensiivsemalt suhelda (nt aastaid ühes juuksurisalongis kohtuvad inimesed) Oluline on ka liigitus (4): · Formaalsed grupid, mille struktuur ja sageli ka ametlikud rollid määratakse väljaspoolt ning mis on enamasti juriidiliseks isikuks või selle ellüksuseks (nt erakond, asutus)
Suurteks (nt rahvus, sugu, haridustase jne) Lokaalseteks (asutus, elamukooperatiiv, ülikool) Väikesteks Staatuse kolmeks peamiseks allikaks on pärilikud võimalused ja positsioon, tegevuse edukus , talent. Gruppide veel üheks oluliseks liigituseks (3) on: Esmased grupid,mille liikmed suhtlevad vahetult, omavad emotsionaalseid suhteid nind enamasti samastavad ennast grupiga (nt perekond) Teisesed grupid, mille raames inimstevaheline side ja suhtlus on lõdvemad ja juhuslikumad; teisese grupi liikmed ei pruugi mõnikord peale „tuttava näo“ äratundmist enam intensiivsemalt suhelda (nt aastaid ühes juuksurisalongis kohtuvad inimesed) Oluline on ka liigitus (4): Formaalsed grupid, mille struktuur ja sageli ka ametlikud rollid määratakse väljaspoolt ning mis on enamasti juriidiliseks isikuks või selle ellüksuseks (nt erakond, asutus)
annaabi.ee 
