...............11 2 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas SISSEJUHATUS Mikroobid moodustavad maa boimassist 60%,nad on silmale nähtamatud,kuid nad saadavad meid kõikjal olles meie sees ja meie ümber.Maailmas on miljoneid mikroobiliike, kuid inimkehaga on kohanenud siiski vaid tuhatkond liiki. Viimase 30 aastaga on avastatud enam kui 30 uut inimpatogeeni ehk haiguste põhjustajaid,mille hulka kuuluvad ka surmaga lõppevaid haigusi põhjustavad HI-viirus,SARS,linnugripi viiruse inimest ohustava vormi H5N1. Haiguste levikut soodustavad linnastumine ja sellega kaasnev tihe inimasustus, metsade maharaiumine , vee ja õhu saastumine , loomade tihe asustus suhteliselt väikesel pinnal. Globaliseerumine põhjustab juba tuntud ja uute patogeensete mikroorganismide poolt põhjustatud epideemiaid
kasvatada. Näiteks Treponema pallidum'i, mis tekitab süüfilist, ja Mycobacterium leprae, mis põhjustab leeprat, pole siiani võimalik laboris kasvatada. Selektiivsöötmeks nimetatakse sellist söödet, mis võimaldab selekteerida söötme abil kindlat bakterit (kindla fenotüübiga bakterit). Selektiivsuse võib saavutada, muutes söötme pH-d, soolasisal-dust, lisades antibiootilisi aineid või jättes lisamata teatud kasvufaktoreid. Näiteks inimpatogeeni Staphylococcus aureus'e selektiivsööde sisaldab väga palju 7 10% NaCl, mis inhibeerib enamikke teiste inimese patogeenide kasvu. Lisaks kasutatakse söötmes energiaallikana mannitooli ning pH indikaatorina värvi fenoolpunast. Ainult S. aureus suudab kasvada kõrge soolasisaldusega söötmel ning see bakter fermenteerib mannitooli happeks, mistõttu koloonia ümbruses pH indikaatorvärv muudab värvust. S. aureuse'le sarnane bakter S. epidermidis, mis
annaabi.ee 
