mitte jõuda samale äsjarefereeritud tulemusele, millele temagi jõudis. Õpetus kahest substantsist. Descartes ei piirdu alusväite cogito ergo sum absoluutse tõsikindluse tõestusega, vaid läheb sellelt üle lausele: "Mina olen mõtlev substants". See kujutab endast üleminekut tunnetuselt, et ma olen, tunnetusele, mis ma olen mis on inimeksistentsis olemuslik. Ratsionalismi vaimus peab Descartes inimolemisele olemuslikuks mõtlemist, seevastu kui inimese meeleline külg taandub teisejärguliseks. Vastavalt on meeled ka teadmiseallikaina mõtlemisega võrreldes teisejärgulised. Substants tähendab Descartes`i sõnakasutuses midagi, mis ei vaja oma olemasoluks mitte midagi teist. Nähtust saab nimetada substantsiks, kui tema olemasolu ei sõltu millestki teisest (Principia I, 51). Näiteks nähtuste
Üha enam tõusis vajadus kujundada välja moderne kultuur, eelkõige aga teaduse kui selle kõige mõjukama osa adekvaatsem mõistmine. Gadameri on kõige enam on mõjutanud tema õpetaja M.Heidegger.Heideggeri ajalisusekäsitlusest lähtudes ja mäistmise ajaloolisust esile tõstes arendab Gadamer oma peateoses välja õpetuse, mida ta nim. hermeneutiliseks filosoofiaks. Gadameri hermeneutilise filosoofia põhiteema on inimese ontoloogia(olemisõpetus).Seda käsitledes omistab ta inimolemisele selle lõplikust ja ajaloolisust.Inimene (aga ka tõde ja mõistmine) ei ole kunagi puhas leht vaid sõltuv eriarvamusest, tradutsioonist, autoriteedist, moest. Gadameri järgi mõista saab situatsioonis, millese me oleme heidetud ja see on seotud traditsiooniga mille sisse me oleme kasvanud. Tõde ja meetod Gadamer soovib teada saada , mis seos on tõel ja meetodil humanitaarteadustega .Tema taotlus on näidata, millises ajaloolis-kultuurilises mõjuväljas kaasaegse
annaabi.ee 
