Inimloomuse keerulisus Kust küll tuleb see, et me elame oma elu liiga keeruliseks. Kas meil kõigil on asju, mida oleme kahetsenud kaua kaua või siiani. Inimesel on komme alles tagantjärgi asju kahetseda ja tänu sellele ongi elu keeruline. Kui me mõtleks enne hästi asja üle järgi, mida tegema hakkame ja analüüsiks, kas see teeb ikka head või halba, siis ei oleks meie elu nii keeruline. Samas võib olla ei saa lugeda inimloomust keeruliseks, sest kõik inimesed teeksid nii nagu teised, näiteks, kes loobuks vabatahtlikult rahast, armastusest, perest, sõpradest ja nooreks olemisest- mitte keegi ma arvan. Nii ka Faust, ma ei saa öelda, et tema käitumine olla noor ja aidata teisi on inimloomuse keerulisus, tema suurim soov oli saada ravida katku ja inimesed õnnelikuks teha. Kõige suurem keerulisus peitub selles, et inimesed on liiga usklikud kõige suhtes, nad usuvad kõike, mida neile räägitakse. Nii ka uskus...
Inimloomuse keerulisus Inimloomus on väga keeruline termin. See kujuneb välja mitmete teiste tegurite kaasabil kuid siiski on ta ainulaadne – igal ühel oma jagu. Kirjanik Goethe teose „Faust“ abil saamegi mingi aimduse inimloomusest ja selle keerukusest. Mina arvan, et inimene sünnib siia maailma juba välja kujunenud iseloomuga. On inimesi, kes on kindlad, et inimene sünnib maailma justkui valge lehena ja et kõik, mis temas hiljem head või halba on, on perekonna, keskkonna ja ühiskonna koosmõjud. Ma usun, et kui inimene sünnib, on tema iseloomu kõik algmed juba välja kujunenud. Kindlasti kohaneb inimene ka teda ümbritseva keskkonnaga, aga selline kohandumine ongi inimese muutumine ajas. Raamatu alguses võib mõista Fausti all kui üht väga heatahtlikku vana meest, kes on pühendanud kogu oma elu teiste inimeste aitamisele. Raamatu keskosas saame teada, et tegelikult kui Mefistofeles andis talle võimaluse...
Inimloomuse keerulisus Inimesi on maailmas väga palju erinevaid, nii välimuselt kui ka iseloomult. Kuid mitte kõik ei saa sündides kaasa olemust, mis tingimata jääb terveks eluks. Kuid mis siis muudab meid? Nimelt võib inimene totaalselt muutuda ka oma eluaja jooksul ning selleks ei ole vaja paljut. Lihtsalt juhtub midagi sedavõrd uskumatut või traagilist, mis jätavad organismi armid, peale mida on muutused paratamatud. Goethe raamatust „Faust“ tooksin näiteks välja selle, kus Faust, kes oli väärt teadlane, muutus oluliselt tänu jumalale Mefistofeles. Teose alguses oli Faust väärt teadlane, kes avastas eluvee ning sellega aitas päästa inimesi. Kuid lõpu poole oli tema ju põhjustajaks kahe inimese surmas, Gretheni elu rikkumises ja praktiliselt ka omaenda lapse surmas. Oleks ta käitunud teisiti, oleks kõik läinud ilmselt mööda teist rada. Faust, kes algselt ei tahtnud vastu võtta Mefistofelese pakkumist muutis oma otsust raamatuvältel...
I loeng - sissejuhatus Mis on rahvusvahelised suhted? Actor -> toimija!!! Rahvusvahelised suhted ● Termini kujunemine - Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias. Hierarhilises süsteemis on tööjaotus ehk ise ei pea nt kartulit kasvatama, seda teevad põllumehed jne. ● Anarhia vs hierarhia...
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks....
annaabi.ee 
