kellel on uuemad ,,ketsid", ,,ägedam" mobiiltelefon, see on tõeline tegija teised jäävad ,,luuserite" pinki. See on elu paratamatus; lihtsalt on neid, kellel läheb eksistents edukamalt kui enamusel. Suurriigid on omamoodi õnneseened neil on suur maa-ala, enamasti küttetagavarad, arvestatav protsent töölisklassi, kes suurendab keskmist sissetulekut ja mõjutab importi-eksporti. Ent kui juba miski hästi läheb, tekib tahtmine ikka rohkem saada. See on inimloomule normaalne omadus ometigi juhivad ju riikigi kõigest inimolevused. Vahest ka mitte just kõige õnnestuma mõtlemisskaalaga. Siin tekivadki vastuolud: suurriigid lähvad ahneks, väikeriikide mitteedukad juhid ei oska ennast kaitsta tekib konflikt. Sõda... õõvastav sõna, nii nagu mõiste isegi. Ainuüksi mõte, et nii väga paljud surevad lahinguväljal mõttetult, samas kui suur protsent võidelnutest sandistub jäädavalt, tekitab külmavärinaid sõda on kohutav
heaoluga või läbi positiivsete emotsioonide. • Materialism – raha tagaajamine ja himustamine; mida materialistlikumad me oleme, seda vaesem ja kesisem on meie elukvaliteet, • heaolu tähendab olemist ühenduses oma lähikondlaste ja sõpradega ning hõivatust meelepärase töö või tegevusega, • õnn ei ole mitte eesmärk elus vaid tagajärg • Vajadus kuuluda on inimesel suurem vajadusest olla rikas, olla vajalik on inimloomule omasem kui vajadus omada raha. • Positiivsed emotsioonid - muudavad inimesed efektiivsemaks, loovamaks, samuti sotsiaalselt integreeritumaks ja tervemaks, laiendades kognitiivseid protsesse. - laiendavad indiviidi mõtlemise repertuaari, mis lubab edendada isiklikke ressursse, mis suurendavad adaptatsioonivõimet, tugevdades tervist. - ei teki ohtlikes olukordades, vaid turvalises keskkonnas. Psühhosotsiaalne, psühholoogiline ja subjektiivne heaolu – sarnasus ja erinevus.