Kui aga avastus üldisest lollusest või kahekeelsusest läkitab tõeotsijat lahkuma sellest lurnist maailmast, võib sündida sügav vihkamine inimeste vastu- misantroopia. Kahjuks või õnneks ei suuda inimesed üksteise mõtetesse piiluda ega näha seda avameelset arvamust endi suhtes. Siirameelset seisukohta võib kuulda vaid kõneleja tahte ja otsekoheste sõnade läbi, mille tasuks tuleb sageli saada halvustavaid ning salvavaid noote. Kas siis niisugune palk aususe eest ei õigusta inimloomade ja kogu võltsi maailma jälestamist? Ka noor aadlik Alceste kinnitas vastikust lipitseva ühiskonna vastu: "Ausõna, kaduda võib elamistahe, nähes pealt, kuidas meil kõikjal laiutab pahe." Väga paljud hingelised väidavad, et hindavad ülekõige ausust, tõde maitstes vallandub aga vihahoog. Kas ausat inimest väärtustades saab valeks pidada tema vaateid? Komplimendid, kiitusavaldused ja positiivsed kommentaarid tõstavad enesehinnangut,
Aga ka loomadel on mälu ja nad mäletavad väga hästi kui keegi teine on neile liiga teinud. Sama kehtib ka inimestega. See kõik on meil peas kinni ja inimesed peavad üksteisega pidevalt võitlema nagu oleks soov olla ainus kuningas meie maal peal. See on totter, kuid samas ka huvitav, et inimesed näevad nii palju vaeva, pannes neid keda vihkavad, väga lollidesse olukordadesse ning imelikult soovides panna oma vihavaenlasi kannatama. See aga näitab välja meie, kui inimloomade, nõrke külgi ehk meie tegelikke tundeid üksteise suhtes, ükskõik kuidas me siis seda välja näitame vihkamine, armastamine, kadedus, hoolimine. See on kõik üks asi, mis muudab meid vaid inimlikuks, see teeb meist inimese. Nüüd tulles teema juurde tagasi, et kättemaks ongi omamoodi metsik õigusemõistmine. Tõsi see on, sest eks see ole ikka inimeste omakohus üksteise suhtes kui miski muu ei aita. Kuigi me ei saa sinna midagi teha, sest sellised oleme ja selleks
Kultuuri funktsioonid ja kultuuriuniversaalid. Kriitika: eirab kultuurilist mitmekesisust, vähendab muutuste olulisust, kultuurisüsteemid ei ole nii stabiilsed ega universaalsed. Konfliktiteooria: Kultuur on süsteem, mis annab osadele inimestele teiste ees eelised. Kultuuri keskmeks on ühiskonna tootmistehnoloogia. Hegemoonia nn kultuuriline ajupesu. Kriitika: eirab kultuuri ühendavat jõudu. Sotsiobioloogia: Kultuur on süsteem, mille aluseks on inimbioloogia. Kultuuri aluseks on inimloomade bioloogiline evolutsioon.Kriitika: ületähtsustakse bioloogia rolli, eiratakse ÕPPIMISE osa kultuuri omandamises. 23. Kuidas kultuur meid piirab? Vabastab? PIIRAB: Kultuur kui harjumused (sh rassism, sallimatus),materialism (vs inimsuhete tähtsustamine). VABASTAB: Saame oma maailma "luua," kultuuriline mitmekesisus (vs bioloogiline determinism). 24. Defineeri sotsiaalne grupp. Sotsiaalne grupp- kaks või enam inimest, kes samastuvad üksteisega ning kes suhtlevad üksteisega(toimivad
annaabi.ee 
