Chalkiope kuningas Aietese naine Charon paadimees allilmas, kes vedas surnuid üle Styxi jõe Charybdis Poseidoni tütar, veekeeris Chimaira koletis, kelle Bellerophon tappis Daidalos Kreeka suurim meistrimees, Ikarose isa, Vahatiivad Danae Perseuse ema Deianeira Heraklese naine Demeter põllutööjumalanna Demodokos pime jumalik laulik, kes laulis Odysseusele Deukalion Prometheuse poeg, kes lõi uue inimsoo Diomedes kuingas, kelle hobused toitusid inimlihast, Herakles tõi hobused Dionysos veinijumal Elektra Agememnoni tütar Eos koidupunajumalanna Epimetheus Prometheuse vend erinnüsed kättemaksujumalannad Eros Aphrodite poeg, laskis armunooli Eteokles Oidipuse poeg Eumaios seakarjus, kes olid Odysseusele truu ju aitas teda Euripides kuulus vanakreeka kuulsasse draamakirjanike kolmikusse Europe kuningatütar, kellesse oli armunud Zeus / Viis sõnnina Euroopasse Eurydike Orpheuse naine
kujutatud naised kannavad seelikud erivärvilisest siidist. Mükeene ümbrusest on leitud ka omapäraseid maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad tunnistust ehitustehnika edenemisest (nn Atreuse varakambri pseudokaar ja pseudokuppel). Kreeta paleede keerukas ruumidepaigutus sai aluseks ka legendile, kus kuningas Minos lasi kuulsal arhitektil Deadalusel ehitada loss-labürindi, millesse panna luku taha oma koletu poeg Minotauros. Tollel oli inimese keha, härja pea ja halb komme toituda inimlihast. Ta tappis kõik ära eksinud inimesed labürindis, kuid ühel päeval tappis Minotaurose Ateena kangelane Theseus. Labürint pärineb sõna labrys, viidates kahe labaga kirvele. Selle aja rahvale oli sel ilmselt usuline ja maagiline tähendus. Hämmastav on siiski see, et Knossose lossist on küllaltki palju säilinud arvestades kui palju on erinevaid vallutajaid, peale nende kõrgkultuuri hävimist, seal olnud. Minose
Minose naine Pasiphae armus härjasse sedavõrd, et tema ja eluka vahekorrast sündis MINOTAUROS. Minosel sai ühel päeval härjast villand (eks ikka oma abikaasa veidruse tõttu) ja ta päästis eluka lahti. Herakles tuli kohale, taltsutas härja ja toimetas ta Peloponnesosele. 8. Tuli taltsutada Diomedese hobused. Traaklaste kuningal Diomedesel oli neli metsikut mära, keda mees kohutavalt armastas, kuid kes olid ohtlikud kõigile, kes Traakiat läbisid, sest need loomad toitusid inimlihast. Herakles tappis tallipoisid ja laskis hobused mere äärde lahti. Peagi oli Diomedes ihukaitsjatega kohal. Herakles lasi käiku oma nuia ja surmas nad kõik. Nüüd võttis ta kuninga surnukeha ja andis selle hobustele eineks. Märad muutusid pärast kehakinnitust taltsaks. Herakles pani loomadele päitsed pähe ja tõi nad Mükeenesse. 9. Tuli ära tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Amatsoonid olid sõjakad naised, kes elasid omaette rahvana Väike-Aasias
annaabi.ee 
