realiseerimisega lõpule või kui jõutaksegi, on see juba lootusetult vananenud. Nii arhitektuuri kui ka teistes (eelkõige realisatsiooni) faasides peab püüdma lihtsuse poole: suure hulga programmide ebaõnnestumine on tingitud just seetõttu, et on muutunud keerulisteks ja ebaülevaatlikuks. Arhitektuuri kavandamisel peab arvestama töömahu ja programmimahu sõltuvusega: kui näiteks 25 000-realise programmi loomine nõuab keskmiselt 20 inimkuud, siis 75 000-realise juba keskmiselt 140 inimkuud (suhteline kasv rohkem kui 2 korda). Väikesemahuliste projektide korral arhitektuuri ja disaini ei eristata. Tööd arhitektuuri alal on otstarbekas alustada, kui nõuete väljatöötamisest on täidetud ligikaudu 80%. Sellel etapil peab selgelt sõnastama ka tarkvarastruktuuri kujundamise üldised eesmärgid, näiteks kuivõrd peab arendatav tarkvara olema modifitseeritav. Lisaks on sageli otstarbekas vaadelda ka arhitektuuri teatud vaateid, mis hõlmavad vaid arhitektuuri teatud elemente
2. valitakse algoritmid 3. määratakse sisemised andmevood 4. jagatakse produkt osadeks riistvara ja tarkvara 5. määratakse mida iga osa teeb ja kuidas teeb · Testimine. Kvaliteedi kindlustamise komisjon kontrollib projekti ja tema elementide vastavust spetsifikatsioonile. 51. Umbkaudsed hinnangud tarkvara elutsükli etappide ajalisele kulukusele kogukulust. Projekt hinnang: · Valime1 CPU, 100 KLOC COCOMO hindab 1403 inimkuud · Valime 4 CPU, 40 KLOC, 3 x 20 KLOC COCOMO hinnang 909 inimkuud · Valik 5 CPU, 22 KLOC COCOMO hinnang 1030 inimkuud Süsteem hinnang kuidas riistvara lisamine mõjutab olulisi parameetreid töökindlus, energiatarve? 52. Tarkvara loomise meetodid. 1. voomeetod 2. täiustav prog.-e, süsteem kiiresti valmis ja modifitseerida kuni ok 3. prototüüpimine 4. formaalne transformatsioon, formaalsest spetsifikatsioonist -> transformatsioon korrektse