ja inimkultuuri tegevuse jäljed on domineerivamad maastiku looduslik olemuse üle. Inimtegevuse jälgedeks võivad olla ka lood erinevate maastikuelementidest ja kohtadest. Maastikku võib käsitleda kui: · atraktiivset ja inimsõbralikku (jätkusuutlikku) kohta elamiseks; · väärtuslikku ressurssi ettevõtluse (sh turismi) arendamiseks maapiirkondades. Mitmekesise maakasutuse ja taimestikuga maastikus (väärtuslikus maastikus) leidub nii kohalikku identiteeti loovaid inimkultuurist pärit elemente kui sobivaid kasvu- ja elupaiku erinevatele taimedele, loomadele ja teistele elusolenditele. 52. Looduse- ja kultuurmaastiku väärtuste kaitsetegevuse kriteeriumid. Selles on lahti seletatud viit tüüpi väärtusi: · kultuurilis-ajalooline väärtus · esteetiline väärtus · looduslik väärtus · rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus · identiteediväärtus Kultuurilis-ajaloolise väärtusega on traditsioonilise ilmega küla- või mõisamaastikud ehk
kujutasid inetut tegelikkust · Esialgu oli inetu/madal/õudne veel sõltuvuses ilust, selle omamoodi vastand ja negatiivkategooria · Hegeliaan Karl Rosenkranz parempoolne hegeliaan, ,,Inetuse esteetika" Defineeris teoses inetust kui disharmooniat või kui toorust, vastikust või ka kui kurjust või deemonlikust, kui määramatust või vormitust. Juhtis tähelepanu sellele, et inetus on eksisteerinud aegade alguses, on inimkultuurist lahutamatu, aga alati on teda tõrjutud. Inetus ei eksisteeri mitte iseeneses vaid seoses iluga. · Seab inetuse sõltuvusse kahest kategooriast: Inetus esialgu kui ilu vastand ja inetus, mis on seotud koomilisusega. · 19 saj keskel alguse saanud inetuse esteetika, on järjest paisunud. Charles Baudelaire kirjutas inetuid luuletusi, kuulsaim inetusest kirjutaja ilmselt. · Inetu võib olla inimene, loodus, sotsiaalne käitumine, iseloom, kunstiteos jne
annaabi.ee 
