riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivat teavet ning tagades selle mugava kasutamise. Kogutav teave peab oluliselt täiendama teadmisi ja arusaamist Eesti ühiskonnast või peab olema oluline Eesti rahvusriigi ja ühiskonna toimimise seisukohast. See peab olema seotud tegevusvaldkondade või funktsioonidega, mis peegeldavad: riikliku ja omavalitsuspoliitika väljakujundamist, otsuseid ja haldusprotsessi, kohalikku eripära, sh kultuurinähtusi, riikliku poliitika mõju üksikisikutele, inimkooslustele ning ühiskonnale tervikuna, üksikisikute, gruppide, avalike ja eraõiguslike organisatsioonide staatust, õigusi ja kohustusi, erandlikke, unikaalseid või varem tundmatuid nähtusi, sündmusi ja olukordi ühiskonnas. Arhiiviväärtusliku teabe kogumisel keskendub Rahvusarhiiv avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute põhi- ja juhtimisfunktsioonidele, sh riigi infosüsteemidele. Esemeid arhiiv säilitamiseks vastu ei võta.
ühiskonna funktsionaalsed põhivajadused? AGIL-süsteem: kohanemine (A), eesmärkide saavutamine (G), seesmine integratsioon(I) ja ühiskondliku süsteemi kestvus(L). Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed IV KONFLIKTITEOREETILINE SUUND KT sotsiaalseid protsesse ja sotsiaalset muutust mõjutavad konflikt ja pinged. Konfliktid esinevad väga erinevates vormides ja on iseloomulikud kõikidele ühiskondadele, sotsiaalsetele rühmadele, huvigruppidele kõige erinevamatele inimkooslustele. Konfliktsed sotsiaalsed situatsioonid tulenevad inimese enesesäilitamise vajadusest erinevate huvide kontekstis. 4 Sotsiaalne kihistumine, poliitiline organisatsioon, kultuurimudelid, füüsilised tingimused mõjutavad sotsiaalse konflikti intensiivsust ja suunda. Konflikte ei saa alati prognoosida. Potentsiaalne konflikt ei realiseeru hetkeliselt ja sõltub
2. Üleriikliku ja omavalitsuspoliitika kujunemist ning haldusprotsessi kajastav teave. 3. Teave, mis kajastab välissuhteid ja riigikaitse juhtimist. 4. Teave, mis kajastab riikliku poliitika väljakujunemist, otsuseid ja tegevust peamistes sotsiaalsetes, majanduslikes ja keskkonna-alastes valdkondades. 5. Kohalikku eripära, eriti kultuurinähtusi väljendav teave. 6. Teave riikliku poliitika mõjust üksikisikutele, inimkooslustele, ning ühiskondlikule ja looduskeskkonnale. 7. Dokumenteeritud teave, mis oluliselt täiendab teadmisi ja arusaamist Eesti ühiskonna - inimeste ja inimkoosluste kohta, sh ka eraisikute valduses olevad arhivaalid. 8. Erinevate valdkondade teadusuurimiseks vajalik teave. Eesti Rahvusarhiivi hindamiskriteeriumid: arhiivimoodustaja olulisus, dokumentide uurimispotentsiaal,ajaraam kust dokumendid